Kurjategijad püüavad alati käia ühiskonnast ühe sammu ees ja edukas riik on see, mis seda edumaad kriminaalidele ei anna, kirjutab siseminister Ken-Marti Vaher siseministeeriumi aastaraamatus. Postimehe arvamusportaal avaldab teksti.
Ken-Marti Vaher: kuidas oleme suurendanud turvalisust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turvalisust ei saa tagada ainult riik, vaid see on meie kõigi ühine asi. Iga aastaga on turvalisus Eestis kasvanud, kuid see pole tulnud üleöö ega jõupingutusteta. Siseministrina olen pidanud tähtsaks, et igal maksumaksja eurol, töö ümberkorraldusel või vastuvõetud seadusel oleks konkreetne mõju ühiskonnas. Seda mõju saame hinnata selgete näitajate alusel, olgu selleks siis õnnetuste arv liikluses või tules, avastatud raskete kuritegude arv, narkosurmad või politseinike ja päästjate palk.
Iga näitaja taga on alati inimene. Inimestes õigete hoiakute ja teadlikkuse tõstmine on võtmesõna selleks, et tagajärgedega tegelemise asemel kuritegusid, kriise kui õnnetusi eos ära hoida. Kuid selleks on vaja nii raha, eestvedamist kui õiget teadmist. Kurjategijad püüavad alati käia ühiskonnast ühe sammu ees ja edukas riik on see, mis seda edumaad kriminaalidele ei anna.
Vähem kuritegevust
Varjatud raske ja organiseeritud kuritegevus on kogu hälbiva käitumise juureks ühiskonnas. Kui kriminaalsed «tipud» saavad vabalt ühiskonnas toimetada, siis näevad ka väikesed sulid, et voli on nende päralt. Seetõttu on oluline tõkestada rasket varjatud kuritegevust. Keskkriminaalpolitsei taastamine ja uute kesksete korruptsiooni- ja kriminaaltulu uurimisüksuste loomine kahe aasta eest on kandnud just seda eesmärki.
Korruptsiooniuurijate töö tulemusel on üha enam toodud välja korruptsiooni omavalitsustes. Mullused suuremad korruptsiooniriskid olid seotud ametiisikute rahaliste vahendite kasutamisega, järelvalvealase tegevusega mittevaraliste ülesannete täitmisel ning huvide konfliktiga. Võrreldes eelmise aastaga saadeti prokuratuuri kolm korda enam kriminaalasju ja vara arestimised prokuratuuri saadetud korruptsioonikuritegudes küündisid ligi veerand miljoni euroni.
Kogu arestitud kriminaaltulu suurenes kahe aastaga 13 protsendi võrra ehk 2011. aasta 2,7 miljonilt eurolt 3,2 miljonini 2013. aastal.Tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid on kahe aasta jooksul vähenenud koguni 35 protsenti ehk 65lt hukkunult 42ni.
Uimastite kättesaadavus väheneb
2012. aastast alguse saanud narkopolitsei tugevdamine on toonud kaasa uimastite kättesaadavuse vähenemise. Konfiskeeriti ka suuremates kogustes kõige ohtlikumat uimastit ehk sünteetilist opioidi fentanüüli, mis põhjustab ligikaudu 80 protsenti üledoosidest Eestis. Näiteks septembris konfiskeerisid Põhja prefektuuri narkokuritegude uurijad kahelt suuremalt narkootikumide vahendajalt pool kilo fentanüüli, millest oleks piisanud 18 000 doosiks.
Kui 2012. aastal suri narkootikumide üledoosi tagajärjel 170 inimest, siis eelmise aastal on see arv languses, hetkeseisuga on tõenäoline, et 2013. aasta surmade arvuks kujuneb ligikaudu 120.
Panus ennetusse on säästnud inimelusid
2013. aastal oli õnnetussurmade (liiklus-, tule- ja veesurmad) arv väikseim pärast Eesti vabanemist. Sellele on selgelt kaasa aidanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve oluline tugevdamine viimasel kahel aastal, samuti ennetusse suunatud tähelepanu ja raha pea 2,5-kordne suurendamine. Suhtumine rasketesse rikkumistesse ja korduvrikkujatesse on karmim ning karistuspraktikat on ühtlustatud kogu Eestis.
2013. aasta 83 hukkunuga liiklusõnnetusest juhtusid aga pooled juhi kuritahtliku käitumise või kuritegeliku hooletuse tõttu.Kuritegeliku liikluskäitumisega juht istub autorooli joobes peaga, sõidab valel kiirusel, ei kasuta turvavarustust ja liikleb agressiivselt. Need ongi peamised raskete liiklusõnnetuste põhjused, mida saab piirata vaid rangete meetmetega, nagu juhilubadest ilmajätmise või sõiduki konfiskeerimisega. Viimast oleme rakendanud kümme korda enam kui näiteks aastal 2010.
Sel sajandil on tule- ja uppumissurmade arv jõudsalt vähenenud. 2013. aastal hukkus tules teist aastat järjest rekordiliselt vähe inimesi – 47, mis on seitsme võrra vähem kui 2012. aastal. Vees hukkus mullu 56 inimest. Kümme aastat tagasi olid vastavad numbrid 141 ja 105.
Siseministeerium panustas lõppenud aastal noortele suunatud ennetusse ligi 400 000 eurot. Algatasime mitmeid tegevusi, mis aitavad ära hoida noorte riskikäitumist ja suurendada nende sotsiaalset turvatunnet. Näiteks lõime teavituskeskkonna www.tarkvanem.ee, kust lapsevanemad saavad soovitusi laste sõltuvusainetega kokkupuutumise vähendamiseks ning toetasime laste koolikiusamise vastast algatust.
Rohkem palka ja kogukonna kaasamist
Ennetusse panustavad üha enam nii politseinikud kui sel aastal ligi 5000 kodukülastust tegevad päästjad, kelle motiveerimine on riigi jaoks oluline ülesanne.Pea ainukese Euroopa riigina said Eesti politseinikud ning päästjad alates 1. jaanuarist 2013 sellises mahus palgatõusu ja see jätkub ka sel aastal. Näiteks piirkonnapolitseiniku ja kriminaaluurija palk on 2014. aastal 25 protsenti kõrgem kui 2011. aastal, samas mahus tõuseb ka narkokuritegude uurija palk. Oleme politseis ja päästeametis viinud läbi palgareformi, korrastanud asutuste juhtimist ja määranud ametisse uued juhid.
Kuid elukutseliste kõrval on oluline roll turvalisuse tagamisel vabatahtlikel, kelle tegevusele oleme andnud uue hoo: neli korda on suurenenud riigi toetus vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja naabrivalve tegevusele. Kui 2011. aastal oli selleks eraldatud ligi 300 000 eurot, siis mullu üle 1,3 miljoni euro.
Võrreldes 2012. aastaga on abipolitseinike töötundide arv tõusnud 15 tuhande tunni võrra, aktiivsete abipolitseinike arv on tõusnud 259lt 678ni. Väljaõppinud ja kutsetunnistuse saanud vabatahtlike päästjate arv on samal ajal kasvanud neli korda ja vabatahtlikke päästekomandosid on 20 võrra rohkem, ulatudes kokku üle Eesti 105ni.
Seega võivad vabatahtlikud olla kindlad – ühiskond väga hindab nende panust ja paneb õla alla igaühe soovile kasvõi pisutki kulutada oma vaba aega ligimeste turvalisuse tagamisse.
Meil kõigi on võimalik aidata kaasa, et saaksime elada ohutus ja inimlikus Eestis. Selleks tuleb näidata eeskuju, mõelda kaasa ja võtta osa. Olgu siis vabatahtlikuna, abipolitseinikuna aga ka lihtsalt tehes oma igapäevatööd, istudes autorooli, ajades äri või kasvatades oma lapsi.