Felix Francis, võiduajamiskrimkade suurmeistri Dicki poeg, otsustas pärast mantli pärimist ka isa saabastesse hüpata ning nagu selgub, on jalavarjud talle üsna parajad. Peab olema parasjagu julgust, et üles äratada isa romaanide üks ägedamaid tegelasi, Sid Halley, kuid Felix suudab kunagisele džokile ja eradetektiivile minevikuväärilise hinge sisse puhuda. Hea töö!
Neli esimest raamatut kirjutas Felix kahasse isaga. Tegi sellitööd. Viienda kribis valmis üksi, kuid igaks juhuks pani kirjastus sellele märke: Dick Francise romaan kirjutatud Felix Francise poolt. Et krimkafännid teaks, millega tegu. Kuuendal ja seitsmendal teosel polnud märget enam vaja, poisil – kuigi eluaastaid tal juba 60 – oli amet selge ja isa stiil omandatud.
Too seitsmes raamat, «Keeldumine», on märgilise tähendusega.
Dick Francis pigem lõi uusi (pea)tegelasi, kui kasutas vanu. Kuid Halleyd ta armastas. Niivõrd-kuivõrd. Ta kukutas endise meisterdžoki võistluse käigus sadulast ja lubas hobusel mehe vasaku käe vigaseks muljuda. Hiljem, võitluses pahadega, sai käsi veelgi kannatada ning tuli amputeerida. Vasutasuks säärasele jõhkrusele andis autor Halleyle, kes hakkas tegema edukat eradetektiivitööd, võimaluse esineda suisa neljas teoses. Esimene neist ilmus aastal 1965.
Halley on vajadusel karm, ent hingelt soe. Nojah... Kui ta esimene abikaasa palub Halley valida hobused või tema, valib too mõistagi hobused. Aga ikkagi hindab Halley eelkõige perekonda. Neljandas raamatus, «Käsu korras», abiellub Halley taas. Ta on raha osavalt paigutanud, seega majanduslikke probleeme pole. Kuna eradetektiivi amet on ohlik, heidab Halley selle kõrvale. On aasta 2006.
Autoritel on jumalik jõud, nad võivad tegelastele kinkida igavese elu. Mullu pidanuks Halley olema vana, kortsus ja hallipäine 68aastane taat. Aga võta näpust. Ta on 47 aastat vana, õnnelikus abielus ning kuuese Saskia isa. Detektiivitöö kangastub tal vaid unenägudes.
Ühel heal päeval palub tuttav tal uurida kahtlasi võiduajamisi. Halley keeldub. Peagi leitakse paluja surnuna. Järgneb kõne iiri aktsendiga tüübilt, kes nõuab, et Halley siiski uurimistöö käsile võtaks, kuid esitaks aruande, mis kummutaks kõik kahtlused mustas mängus.
Halley kistakse vaikelu juurest taas keset möllu. Ainult et too iirlane ei adu, kui aus, sitke ja kirglik ta ühekäeline vastane on.
Tore, et Halley naases, kuid teisalt... Tal on õnnis elu, tore naine ja armas tütar. Ehk ei oleks teda vaja enam häirida.