Eesti Ajalehtede Liit: kurjategijate nimesid salastav eelnõu tuleks jätta vastu võtmata

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehed protesteerisid hiljaaegu allikakaitse eelnõu vastu tühjade külgedega.
Ajalehed protesteerisid hiljaaegu allikakaitse eelnõu vastu tühjade külgedega. Foto: Peeter Langovits

Kui justiitsminister Hanno Pevkuri välja pakutud eelnõu vastu võetakse, muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias, teatas 34 lehte esindav Eesti Ajalehtede Liit oma avalduses.

Justiitsminister Hanno Pevkur on riigikokku saatnud kobareelnõu (578SE), mis tahab Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise sildi all avalikkuse eest varjata paljude kohtus süüdimõistetud kurjategijate nimed.

Eelnõu vastuvõtmisega muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias.

Eesti Ajalehtede Liit (EALL), mis ühendab 34 lehte, juhib tähelepanu Eesti kohtuotsuste avaldamise traditsioonile. Oleme seisukohal, et kõik avalikult kuulutatud ja jõustunud kohtuotsused (va alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele koheselt ja tasuta kättesaadavad.

Näiteks peab inimestel säilima võimalus oluliste piiranguteta kontrollida neile teenuse osutaja või partneri tausta ja võimalikke kehtivaid karistusi tapmise, kelmuse, omastamise või väljapressimise eest, samuti peab avalikkusel olema info võimu kuritarvitamises süüdimõistetud isikute kohta.

Eelnõu vastuvõtmisel need võimalused aheneksid oluliselt. Eesti astuks sammu tagasi läbipaistmatuma riigi suunas.

EALL on seisukohal, et seaduste muudatuse väidetavat eesmärki – kehtivuse kaotanud karistusandmete avalikustamise piiramist – on võimalik saavutada teistel viisidel, ilma kehtiva karistuse kandjate isikute varjamiseta ning väljakujunenud traditsiooni kahjustamata.

EALL teeb ettepaneku seda eelnõu esitatud kujul mitte vastu võtta, kuna meie hinnangul riivab see avalikkuse turvatunnet.

Samuti võib kohtulahendite avalikustamise piiramine olla esimeseks sammuks teel karistusregistri avalikkuse põhimõttest loobumisel. Ei ole mingit põhjust, miks peaks Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise eelnõuga muutma Eestis kohtulahendite avalikustamise traditsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles