Reedel Õpetajate Lehes: lapse uni, digiõpikud erakoolis, õpetajad streikima

Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvas Õpetajate Lehes kirjutatakse järgmistel teemadel:

Õpetajate Leht võitis aasta kujunduspreemia

Eesti ajalehtede liit tunnistas möödunud aasta saavutuste eest ajakirjanduspreemiaid jagades parimaks uue kujundusega ajaleheks Õpetajate Lehe. Lehele osaks saanud tunnustus on eriti hinnatav seetõttu, et 2013. aastal uuendasid põhjalikult oma kujundust mitmed nimekad ajalehed ja Õpetajate Leht konkureeris kujundusuuenduste kategoorias, kus võistlesid üheskoos nii väikesed kui ka suured lehed.

Lehekrabinat jääb klassitoas vähemaks

Tartu erakooli 1., 4. ja 7. klassi õpilased on juba pool aastat ammutanud tarkust digiõpikutest. Igaühe lauaserval on isiklik iPad. Sügisest saavad teisedki klassid oma «tahvlid».

Lapse uni

Psühholoog Tõnu Ots jagab õpetajatele ja lapsevanematele selgitusi lapse une kohta. Unel on aspekte, mida lapsevanem ja õpetaja peaksid teadma. Näiteks seda, et magama tuleb jääda emotsionaalselt rahulikus seisundis. Meeleoluseisund, milles laps uinub, mõjutab unenägude sisu ja väidetavalt ka iseloomu ning käitumist. Kui laps uinub hirmunult, süvenevad foobiad; kui vihasena, siis agressiivsus; kui nuttes, siis melanhoolia ja alaväärsus jne.

Õpetajad streikima – veel sel aastal

«Ühiskonna ootused õpetajale on ületamas inimvõimete piire,» kirjutab Pelgulinna gümnaasiumi õpetaja Kristi Saare ja kutsub õpetajaid üles plakatitega taas Toompeale minema, kui pedagoogide häält muidu kuulda ei võeta.

Mis motiveerib õpetajat?

Küsib Lasnamäe gümnaasiumi õppealajuhataja Igor Kopõtin. «Tavalisel õpetajal on ükskõik, kus palgatõusuks lubatud raha pidama jäi. Ta peab saama väärikat tasu oma töö eest mitte ainult selleks, et elus toime tulla, vaid et olla õpilastele eeskujuks kui ühiskonna edukas liige, kellel on moodsad rõivad, side- ja transpordivahend.»

Kutsekool edendab lõõtspillimuusikat

Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis õpib 18 inimest Teppo tüüpi lõõtspillide valmistamist.

Eesti merekõrgharidus anno 2014

Tallinna tehnikaülikool ja Eesti mereakadeemia ühinevad tõenäoliselt 1. augustil 2014. EMERA-st saab TTÜ kolledž, kõigist mereakadeemia rakenduskõrghariduse ja magistriõppe üliõpilastest tehnikaülikooli tudengid. EMERA endine rektor, kaugsõidukapten Jüri Lember nimetab mereakadeemia ühinemist tehnikaülikooliga väga perspektiivseks lahenduseks. Mereakadeemia õppejõud jagavad aga ka teistsugust arvamust: ühinemine viib pikemas perspektiivis merendushariduse hääbumiseni ja ühinemise tegelik eesmärk on kinnisvara.

Energiasäästlikus majas jagub head energiat

Laagri alevikus asuv Nõlvaku lasteaed on Eesti esimene lasteaiaks projekteeritud liginullenergiahoone.

Eesti mees raius tardunud polaarvaikuse raamatusse

Kaks aastat tagasi läbisid noor eesti polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo ning tema norrakast sõber Audun Tholfsen ränkraske teekonna põhjapooluselt Teravmägedele. 72 päeva väldanud 1620-kilomeetrisest retkest, millega mehed püstitasid ka Guinnessi rekordi, ilmus Timo Palol äsja kaalukas (2,2 kg!) raamat «Jäine teekord. Omal jõul põhjapooluselt maismaale».

Aasta kooliraamatukoguhoidja 2013 on Helve Rehepapp

Parimaks mulluseks kooliraamatukoguhoidjaks pärjati Keila kooli raamatukogu juhatajapõhikooli- ja gümnaasiumimajas – Helve Rehepapp. Tunnustuse pälvis ta silmapaistva ja pühendunud töö eest Keila kooli raamatukogu arendamisel õpikeskuseks.

Leedu kõrgharidusest

Leedus on 15 riiklikku ülikooli, seitse eraülikooli, 26 kõrgkooli ja rohkem kui 70 kutseõppeasutust. Üle poole ülikoolidest asuvad Vilniuses. Leedu peamine probleem on hoida kvaliteedi ja hariduseasutuse arvu tasakaalu, kirjutab estofiilist Leedu tudeng Judita Malininaite.

Anne Šaraškin: Uisutamine on olnud minu elu

«Kui mina omal ajal tennist mängimas, uisutamas, tantsuringides käisin, oli see kõik tasuta,» tõdeb Anne Šaraškin, kelle arvates peaks riik laste sporditegemist ja huviharidust praegusest rohkem toetama. «Vaid väike osa vanematest saab sellist töötasu, et oma lastele seda võimaldada.»

Mari Tarandi elupilt

Raadioajakirjanik Mari Tarand meenutab, kuidas hilisem Eesti peaminister Andres Tarand väntas jalgrattaga pool sajandit tagasi vene kroonust salaja kohtuma oma naise ja lapsega.