Urmas Paet: peaksime kaaluma kaitsekulutuste osakaalu suurendamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet
Urmas Paet Foto: Liis Treimann / Postimees

Välisminister Urmas Paet ütles täna riigikogus, et Ukraina sündmuste valguses ei taha eeldatavalt enam keegi kahtluse alla seada Eesti julgeoleku kindlustamiseks tehtavaid kulutusi ning pigem tasuks kaaluda nende osakaalu suurendamist. Postimees avaldab Paeti ettekande täismahus.

Ukraina kriis on suurim julgeoleku- ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti. Venemaa on viinud väed Krimmi ja see on Ukraina-vastane agressioon. Seda ei ole võimalik aktsepteerida ja see on selgelt hukka mõistetud.

Vene vägede tegutsemine Krimmis on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine. Venemaa peab lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas.

Venemaa on kasutanud sõjaliste jõudude Krimmi viimise ettekäändena seal valitsevat ohtu Vene vähemusele. See on fabritseeritud ja vale eeldus. Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katki ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi.

Venemaa sekkumine sõjalise jõuga on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega: ÜRO hartaga, Helsingi lõppaktiga, 1997. aasta Vene-Ukraina baaslepingutega ning 1994. aasta Budapesti memorandumiga. Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ja pingestab Ukraina kriitilist olukorda veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist ei ole vaja kellelegi, seda ei ole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale.

Venemaa eesmärk on Ukraina valitsuse muutus

Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 Vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt. Jätkuvalt blokeerib Venemaa Musta mere laevastik Krimmis Ukraina mereväe laevu. Kokku on Vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast. Vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis, Krimmi parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväelennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit Krimmis. Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja soov saada Ukraina poliitika oma otsese mõju alla. Tagada Ukraina liitumine Euraasia liidu ja tolliliiduga, et oma mõju seal kindlustada.

Me oleme Venemaa sammude pärast Krimmis äärmiselt pettunud. Päris selge, et tõsiselt on kannatada saanud rahvusvahelise kogukonna ja Venemaa vaheline koostöö ja usaldus. Rahvusvaheline kogukond on Venemaa agressiooni Krimmis väga laialdaselt hukka mõistnud. Tugevaid avaldusi on teinud nii riigid eraldi kui ka rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liit, NATO või ÜRO ja Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE). Olukorda ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad veel nii Põhja-Atlandi Nõukogu, Euroopa Liidu välisministrid, ÜRO julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu. Homme kaaluvad Euroopa Liidu edasisi samme Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid.

Me oleme pidevas suhtluses ka Eesti aukonsuliga Krimmis, et jälgida ka sealse Eesti kogukonna olukorda ja vajadusel osutada neile kiiret abi. Meie andmetel on Krimmis 600 etnilist eestlast, kellest 14 on Eesti kodanikud.

Piirangud ja sanktsioonid Venemaale

Mida me saame Ukraina toetuseks ette võtta? Venemaa peab mõistma, et agressiooni Krimmis ei jääda niisama pealt vaatama. Viimaste päevade sündmused ei tohi luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. Ja Venemaale on selge ja ühemõtteline sõnum rahvusvahelise kogukonna poolt antud. Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või ka sanktsioonide rakendamiseks.

Sellisest väljavaatest on värskelt kõnelenud näiteks USA senat, mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel on peatatud. Peatunud on ka G8 liikmesriikide ettevalmistused eelseisva G8 tippkohtumise jaoks. Samuti on näiteks USA peatanud sõjalised kontaktid ja kahepoolse majandusdialoogi Venemaaga. Kuid selge on see, et ka suunatud piirangud Venemaa suhtes on seda efektiivsemad, mida enam USA ja Euroopa siin ühte jalga käivad.

Nagu ma ütlesin, Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide ülemkogu koguneb homme ja kõne alla võivad tulla ka majanduslikud piirangud, rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate kõneluste peatumisega. Ka Euroopa Liidu ja Venemaa uue raamlepingu ettevalmistamisega tuleb oodata olukorra normaliseerumiseni.

Ukraina ja Venemaa peavad alustama kõnelusi

Ukraina ja Venemaa peavad omavahel sisuliselt rääkima hakkama. Ja Ukraina valitsus on selleks korduvalt ka valmisolekut väljendanud. Rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel. Kapseldumise ja probleemiga mitte tegelemine ei tee seda olematuks, vaid süvendab seda. Ukrainas viibivad hetkel kohal OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja, eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärk on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ja püüd selle süvenemist osapooltevahelist dialoogi vahendades ennetada. Ka Eesti on valmis selles missioonis osalema.

Probleem on samas selles, et OSCE ulatuslik, umbes sajainimeseline missioon, milleks on olemas mandaadi eelnõu, vajab OSCEs konsensust, aga selle saamine on üsna ebatõenäoline, sest see vajab ka Venemaa nõusolekut. Hetkel viibivad Ukrainas rahvusvähemuste volinik Astrid Thors, eesistuja esindaja Gildmans ja meediavolinik Mjatovitš, kes eile õhtul püüdsid minna Krimmi faktituvastamismissioonile, kuid tänahommikuse seisuga ei olnud neid Krimmi sisse lastud.

Veel plaanitakse inimõiguste hindamise missiooni, poliitilise dialoogi missiooni ja ka sõjalist inspektsiooni. Sõjalises inspektsioonis on Eesti valmis osalema kahe vaatlejaga. See missioon peaks algama täna kogunemisega Odessas, kuid Venemaa on ka juba teatanud, et ei luba külastada oma sõjaväeobjekte. Arvestades seda, et OSCEs on paraku Venemaal võimalik kõikvõimalikke tegevusi blokeerida, siis ka Euroopa Liit peab olema valmis oma vaatlusmissiooni alustama, nii nagu see on toimunud tõhusalt Gruusias.

Rahvusvaheline kogukond peab aitama Ukraina uut valitsust ka riigisisese olukorra stabiliseerimisel. Läbi tuleb viia põhiseaduse reform ja vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad. Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuuris kõrvale jääda ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti.

Ukraina vajab rahvusvahelist finantsabi

Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. Peaminister Arseni Jatsenjuk on viidanud sellele, et ta sai päranduseks 45 miljoni elanikuga riigi, mille riigikassa sularahas mõõdetavate likviidsete vahendite hulk on väga napp. Seetõttu on enam kui ilmne, et Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on selle riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav. Rahvusvaheline Valuutafond on saatnud Ukrainasse juba oma eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. Ka Euroopa Liidu välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada.

Kogu olukorra edasises arengus on üks määrav telg ka küsimus Ukraina gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse hinnaga ja see võib kasvatada võlga veelgi. Välistada ei saa paraku aga tänases olukorras ka teisi ja veelgi radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti ka Venemaa enda sissetulekud. Seega on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid selleks juhuks, kui nii läheb. Kaaluda tuleb ka teiste energiaallikate osakaalu kiire suurendamise võimalust Ukrainas.

Korruptsioon ja riigi raha väärkasutus on üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust ja korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt. See on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. Korruptsioon on olnud nii vertikaalne kui horisontaalne. Euroopa Liidu välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad Euroopa Liidus külmutatakse.

Euroopa peab andma Ukrainale liitumisperspektiivi

On äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks ka selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. Euroopa Liit peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda. Inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi sellepärast, et tahtsid, et nende riik jõuaks kiiremini meile ehk Euroopale lähemale. Viimastel päevadel on Euroopa Komisjon ja kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu Euroopa Liidu turule. Jätkuvalt on Euroopa Liidu poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel.

On hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks teinud ja kavatseme seda suunda kindlasti jätkata. Viimasel paaril nädalal on Eesti eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas. Ja nagu ma ütlesin vähem kui nädal tagasi siinsamas peetud välispoliitika arutelul, oleme otsustanud kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid ja näiteks eelmisel aastal arengukoostöö raames toetasime erinevaid Ukraina-suunalisi projekte 340 000 euroga. Ja ka nüüd ja lähitulevikus on äärmiselt oluline Eesti reformikogemuse ja ekspertiisi jagamine Ukrainale, sest Eestil on selles osas väga kõrge usaldusväärsus.

Mõtleme ka sellele, millised on Ukraina sündmuste võimalikud mõjud Eestile. Ma eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks. Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame. Seda numbrit ei ole me täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud, nii et võib-olla me peaks pigem kaaluma kaitsekulutuste osakaalu suurendamist.

Iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjustel ei ole vastuvõetav. Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele ja sellest peab aru saama ka Venemaa. Küllap saabki. Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ja ma olen veendunud, et seda ei soovi tänapäeva maailmas mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles