Venemaa ühemõtteline agressioon Ukraina vastu sunnib meid küsima, mida Euroopa saaks Venemaa mõjutamiseks ette võtta, arutleb Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist Postimehe arvamusportaalis.
Rene Tammist: Venemaa invasioon Ukrainas nõuab Euroopalt uut energiapoliitikat
3. märts 2014, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa nõrkus number üks on suur sõltuvus nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. Kodanikena peame neid muutusi nõudma.
Analüütikud on juba viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta ja gaasi ekspordituludest. Ehkki Euroopa Liidu sõltuvus energiakandjate impordist on hirmutavalt suur - 82,6 protsenti naftast ja 60,3 protsenti maagaasist, siis Venemaa osa sellest on juba hoomatavad. EL-s tarbitavast naftast on Vene päritolu 28 protsenti naftast ja 2 protsenti maagaasist.
Venemaa ekspordib ligi 60 protsenti naftast ja 90 protsenti maagaasist ELi. Orienteeruvalt 80 protsenti Venemaa ekspordituludest on otseselt seotud EL energiaturuga. Tulud nafta ja maagaasi sektoritest moodustavad ca 20 protsenti Venemaa SKP-st. EL ja Venemaa vastastikuses sõltuvussuhtes on tegelikkuses nõrgemaks pooleks Venemaa, sest erinevalt EList pole Venemaal EL nafta- ja gaasituludele lühi- ja keskpikas perspektiivis alternatiivi.
EL võimalikud sammud
Täna kohtuvad EL keskkonna- ja energeetikaministrid, arutamaks EL pikaajalist energia- ja kliimapoliitikat. Euroopa Komisjoni poolt jaanuaris esitletud kliima- ja energiaraamistik soosib selgelt maagaasi suurenevat kasutamist ELis. Ettepanekud, mis on tehtud enne Ukraina sündmusi, pole tänases julgeolekusituatsioonis enam adekvaatsed. Keit Pentus-Rosimannus ja Juhan Parts peaksid oma kolleegidele seda teadvustama.
EL saab võtta ühemõttelise suuna vene gaasi ja naftasõltuvuse vähendamiseks. Sellel on oma hind, ent kui eesmärk on rahu ja stabiilsus Euroopas, siis teist teed ei ole. EL peab võtma fookusesse kodumaiste puhaste kütuste edendamise kõikides liikmesriikides, ambitsioonika energiasäästupoliitika, võrguinfrastruktuuri arendamise, ühisrinde moodustame energiat importivate riikide vastu ning arendustöö iseäranis energiasalvestuse valdkonnas.
Julgust annab teadmine, et Euroopa Komisjoni hinnangul on taastuvenergial tuginev EL energiamajandus tehniliselt teostatav ning mitte kallim kui fossiilkütustel põhinevad stsenaariumid. Ajutiselt aitab impordi suurendamine alternatiivsetest allikatest nagu Norra ja Põhja-Aafrika maagaas, LNG Lähis-Idast ja USAS-st või naftaimport Saudi-Araabiast palvega saudidele oma tootmisvõimekust suurendada.
Eesti võimalikud sammud
Krimmi stsenaariumi kordumisel Eestis oleks meie Ida-Virumaa kesksele energiavarustusele katastroofilised tagajärjed. Meie riigikaitse planeerijad peaksid endalt küsima, kuidas toimub elektritootmine siis, kui rinne läheb Sinimägedest?
Elektrimajanduses tuleks võtta selge suund hajutatud tootmisele ning panustada väikestele autonoomsetele üksustele. Kõikides asulates, kus vähegi soojuskoormust jagub, tuleks rajada elektrit ja soojust koos tootvad jaamad. Need tuleks varustada sagedusautomaatikaga, mis võimaldaks jaamadel töötada ülejäänud võrgust lahus suletud süsteemina. Tuleb arendada päikese ja tuuleenergia salvestussüsteeme nagu akujaamad ja hüdropumpjaamad. Elektrivõrgud peavad olema võimelised moodustama iseseisvaid energiasaari, koos autonoomsete tootmise ja reguleerimisseadmetega.
Soojusmajanduses tuleks võtta selge suund vene gaasi absoluutse miinimumini viimiseks. Taastuvenergia 100 protsendiline stsenaarium tõestas, et riigi soojusvarustust on võimalik tagada ainult biokütustel, alandades sellega ka ühtlasi soojuse hinda tarbijale. Kõrge aktsiis vene gaasile, piirangud uutele gaasijaamadele ning soodustused neile kaugkütteettevõtjatele, kes biokütuste kasuks otsustavad, annaksid mõne aastaga soovitud tulemuse.
Transpordisektoris on muutused kõige vaevalisemad. Selge hoiak tuleks võtta kütustneelava autopargi mitte tolereerimisele. Usun, et kui inimesteni viia see teadmine, et maasturiga sõites rahastad Ukraina okupatsiooni, siis ollakse sedalaadi sammudeks valmis. Samuti tuleks võtta jõuline hoiak sundliikumist vähendavale planeerimisele, ühistranspordi ning kergliikluse arendamisele ja taastuvressursist transpordikütuste edendamisele.
Meie enda kätes on Venemaa agressiooni piiramine. Kutsun kõiki liituma Taastuvenergia 100 kogukonnaga Facebookis ning andma samal lehel toetusallkirja aktsioonile, mis nõuab üle Euroopa meie riigijuhtidelt ambitsioonikamat energiasäästu-, taastuvenergia- ning kliimapoliitikat.