Tänavu veebruari algul ilmus veebi USA aseriigisekretäri Victoria Nulandi ja USA suursaadiku Ukrainas Geoffrey Pyatti telefonikõne salvestus. Arvatavalt võis pealtkuulajaks ja lekitajaks olla mõni Venemaa teenistus, aga seda me täpselt ei tea.
Tehnokraat
1. märts 2014, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalukku läheb see kõnelus eelkõige Nulandi fraasi «F**k the EU» tõttu. Kuid meid huvitab hetkel tema teine mõtteavaldus, mida tsiteerin BBC avaldatud üleskirjutuse järgi: «Arvan, et Jats on see mees, kel on majanduskogemus ja valitsemiskogemus.»
«Jats» on Arseni Jatsenjuk (39) – sama mees, kelle Ukraina ülemraada kinnitas neljapäeval suure häälteenamusega riigi uueks peaministriks.
Nuland ei eksinud. Jatsenjuk on tõepoolest suure kogemusega poliitik ja tippjuht. Ta on olnud Ukraina keskpanga juht ja asejuht, majandusminister, välisminister ning parlamendi spiiker. Ta kandideeris 2009. aastal isegi Ukraina presidendiks, kogudes esimeses voorus seitse protsenti häältest. Sellega tuli mees neljandaks (võitis teatavasti Viktor Janukovõtš, kes edestas Julia Tõmošenkot).
Viimastel aastatel on Jatsenjuk tegutsenud Tõmošenkoga seotud erakonnas Batkivštšina (Isamaa) ning olnud nüüd Euromaidani protestiliikumise üks avalikke kõneisikuid.
Maidani käredamad aktivistid pidasid teda samas kaugelt liiga pehmeks või isegi kokkuleplikuks. Nagu leidis neljapäeval Moskva raadios Eestis hästi tuntud kirjanik Mihhail Veller: «Ta on poisiklutt, kes õitses nii äris kui ka poliitikas iga režiimi ajal.» Veller ütles: «Kui need vennad, kes enne Janukovõtšit kõigi varaste võimu ajal oma asjadega tegelesid, nüüd võtmekohad saavad, siis kahjuks on mõne aasta pärast jälle sama seis, ning tõuseb küsimus «Mille eest me võitlesime?».»
Kindlasti on Jatsenjuk aga seda tüüpi poliitik, kes sobib lääneriikidele läbirääkimispartneriks, kuna eelkõige peetakse teda ikkagi euroopameelseks tehnokraadiks. Ülesanne näib tõeliselt kamikazelik. Ukraina on sisuliselt pankrotis ja värskel peaministril tuleb kohe alustada kõnelusi Rahvusvahelise Valuutafondiga raha saamiseks.
Jatsenjuki valitsuse programmdokumendist avaneb rahvale halastamatu pilt olukorrast: veebruari seisuga oli riigikassas 4,3 miljonit USA dollarit, maksmata arveid aga kümme miljardit dollarit. Ukraina välisvõlg jõudis eelmise aasta lõpuks valitsuse andmeil 140 miljardi dollarini ehk umbes 80 protsendini riigi SKTst.
Võib ette kujutada, mida tunnevad hetkel lihtsad ukrainlased, nähes nende numbrite kõrvale pilti üliluksuslikust elust, millega ümbritsesid end – ametlikult mitte kuigi kõrge sissetulekuga – ekspresident Janukovõtš või ekspeaprokurör Viktor Pšonka.
Ajakiri Forbes tegi Jatsenjuki puhul võrdluse Itaalia endise tehnokraatliku peaministri Mario Montiga, ent võrreldes viimasega on ukrainlase koorem märksa rängem: Montil ei tulnud kohale asuda kesk suhtekriisi suure naaberriigiga, kes näiteks Sitsiilia peale oleks hammast ihunud. Kuid Jatsenjukil on olemas kogemus ka Krimmi reaalsusest: aastail 2001–2003 töötas ta Krimmi autonoomse vabariigi valitsuse majandusministrina.