Eestis on kena komme alustada riigi sünnipäeva piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni. Juba see, et suur hulk inimesi tahab talvel enne kukke ja koitu tulla sellest osa saama, näitab, kui oluliseks oma riiki peetakse ja kuidas seda hinnatakse.
Esmaspäeva varahommikune tseremoonia ei olnud minu jaoks esimene kord, kuid seekord lisandus hingeliigutusele ja õlg-õla-tundele paaniline hirm. Võrreldes mõne aasta taguse ajaga oli Toompea lossi hoovis nii palju rahvast, et hilisemad tulijad sisse ei mahtunudki. Hoovis olijad aga ei pääsenud pärast tseremoonia lõppu välja, sest ainus väljapääs oli samuti rahvast täis ning seal seisjad olid võtnud nõuks iga hinna eest lossihoovi välja murda.
Nii rahvamass seisis, kuni kaitseväe orkestri dirigent füüsilist jõudu kasutades pillimehed riburada õuest välja juhatas. Tekkinud käiguteed kasutati ka õuest välja pääsemiseks ja kohe tekkis suurüritustele omane olukord, kus liikuv rahvamass haarab kaasa ning ainus võimalus tervena pääseda on püüda oma jalul püsida, sest kukkujatest kõnnitakse lihtsalt üle.
Vanemad võtsid lapsi sülle, et need rüseluses viga ei saaks, üks pere moodustas omalaadse faalanksi, et õuest välja saada. Kõige krooniks hakkas üks väljapääsu ummistanud ema lahkujaid hurjutama, et need teevad trügides ta lastele liiga. Märkuse peale, et ehk lasete teistel enne välja minna, tuli tigedahäälne vastus, et nemad ei liigu kusagile, sest lapsed tahavad lippu näha.
Seekord lõppes üritus ohvriteta, aga ei taha mõelda, mis oleks juhtunud siis, kui keegi oleks selles rüseluses kogemata kukkunud. Terve nahaga poleks ta kindlasti pääsenud. Eesti riik ei peaks vajama selliseid ohvreid, et oma sünnipäevaüritusi pisut uuendada. Ajalehefotodelt torkas silma, et kuigi pealtvaatajatel oli väga kitsas, jagus ruumi lahedalt nn VIP-tsooni ees, kuhu rahvast ei lastud.
Ehk on seda vaja poliitikute turvalisuse tagamiseks, kuid võin kinnitada, et rahvamassis seisnud ministri ega eurosaadiku elu ei tundunud küll ohus olevat. Üritusel kohatud tuttava ametniku sõnul olla samasugune rahvamass olnud ka mullu ning pärast seda olevat kõne all olnud võimalus kanda sündmust üle lossiesisele platsile. Tänavu seda igatahes ei tehtud.
Aga võib-olla tuleks loobuda aastakümnetepikkusest traditsioonist ja viia tseremoonia hoovist üle Komandandi aeda. Seal on ruumi nii palju, et õlg-õla-tunnet ilmselt ei teki, samas pole seal rüseluse tekkimise ohtu. Jääb ka ruumi, et poliitikud rahvast turvaliselt eemal hoida, kui aga mõni neist soovib enne valimisi rahvaga suhelda, siis on sellekski ruumi.
Ürituse korraldajatel aga tasuks edaspidi silmas pidada, et aastatel, kui paraad toimub väljaspool Tallinna, on lipuheiskamine ainus avalik üritus, kuhu tavainimene saab tulla, ja seda võimalust ei jäeta kasutamata.