Reedel Sirbis: Eesti ja tema pehme võim, edust ja ebaedust, teaduse koondumisest

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:

Võimu haprusest ja Vabariigist, riigi kultuuripreemia laureaadid Ester Mägi, Toivo-Peep Puksi ja Enn Põldroos; sellest, kas  Eesti on kapitalismi imelaps või elitaarne natsionaalriik, uuest teatrikeskusest: vastavad Vaba Lava kuraatorid Oleg Lojevski ja Madis Kolk ning Sotši auks poriloopimisolümpiast ja dopingust.

DANIEL VAARIKU essee «Eesti ja tema pehme võim»

Philippe Rammette’il on installatsioon tühja postamendiga, mille peale üritab ronida väike pronksist tüdruk. Laps on suutnud vasaku jala üle postamendi ääre vedada, käed otsivad kramplikult järgmist tugipunkti, ta võib kergesti libiseda ning kukkuda kõrgelt servalt alla. See skulptuur kujutab Indiat. Indiat tõusmas maailmaareenile, kuid vajumas vastassuunas, tagasi vaesusesse ja vägivalda, mis on tihti suunatud just naiste vastu.

Monument võib olla habras ja habras võib olla võimas. Habras nagu tuhandevatine elektripirn prožektoris, nagu lill pronkssõduri jalamil, nagu «Alinale», nagu Lisbeth Salander, nagu jumalaema Maria.

EVI ARUJÄRV: Riik meis enestes

Seoses Sirbi palvega panna kirja mõni mõte Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul meenus mulle üks juhtum. Mõni aasta tagasi oli mul au siseneda tollase kultuuriministri kabinetti, et teiste muusikaasutuste juhtide ja ministeeriumi ametnike ringis tutvustada Eesti Muusika Infokeskuse tööd. Ühelt poolt meeldiv kutse, minu poolt valmisolek asjalikuks tööjutuks. Tutvustasin end. «Tunnen, tunnen – sõimate kogu aeg Sirbis Eesti riiki,» oli ministri vastus. Kuigi olen ka ise üsna krõbeda huumorimeelega inimene, jäin ometi tummaks

KALEV KUKK:  Veel kord ühest vaatest Eesti eduloole

Bohle ja Greskovits tahavad näidata Baltimaade ideoloogilist äpardumist ning Visegrádi riikide ja Sloveenia tee õigsust ja viljakust.

ERIK TERK: Edust ja ebaedust kirjus maailmas

Ideoloogiline propaganda á la «Mina olen kõige parem ratsanik Liivimaal (loe: kogu Kesk-ja Ida-Euroopas)» võib majanduse mõistmist ainult kahjustada. 

Majanduse, ühiskonna või poliitika diskussioone jälgides jääb vahel mulje, et osalejad on võtnud liiga tõsiselt omaaegse bestsellerikirjutaja Thomas Friedmani efektitsevat väidet, et maailm on lame.

ART LEETE: Eesti teaduse koondumine ja hõrenemine

Ausalt öeldes on mul praeguse teaduse rahastamise süsteemi funktsioneerimise kohta raske midagi kompetentset öelda. Seda väga lihtsalt põhjusel: nimelt ei saa ma kinnitada, et saaksin sellest päriselt aru. Seega ei jää mul üle muud kui püüda tõlgendada soovitusi ja vihjeid, mis on paaril viimasel aastal ajuti olnud teaduse rahastamist puudutava info liikumise peamistes kanalites. Olles selle toiduahela üks alumine lüli püüan siiski anda oma parima ning pakkuda välja ka mõne õpetusiva. Kes teab, ehk pöördub kõik veel paremuse poole, olgu siis kas või tasapisi.

Arvustamisel

Jaan Paruski näitus «Alguses oli Sõna»

«Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931»

«MustonenFest»

«Gesualdo vari» Tõnu Kaljuste dirigeerimisel

Ari Folmani «Kongress»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles