Olev Remsu Supilinna sürrealism

, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat
Olev Remsu 
«Supi­linna armas­tajad»
Triloogia viimase osa esimene raamat
Kirjastus 
Tänapäev
Raamat Olev Remsu «Supi­linna armas­tajad» Triloogia viimase osa esimene raamat Kirjastus Tänapäev Foto: Repro

Psühhiaatrias on selline termin nagu Koršakovi sündroom. See tähendab seda, et vananedes muutuvad noorpõlve mälestused üha eredamaks, kuid sa ei mäleta enam, mis juhtus nädal tagasi. Nii on ka eesti kirjanikud hakanud üha enam tegelema memuaristikaga. Siin on kaks võimalust: kas jäädvustada oma mälestusi võimalikult dokumentaalselt või siis ilukirjanduslik. Mihkel Mutt on valinud esimese tee, Remsu teise.

Kes on tema romaanis Kolla? Asjasse pühendatud teavad, et see oli Remsu klassikaaslane Aleksei Tammiste. Korvpallikoondise peatreener Ilmar Kullam on öelnud, et tal on võistkonnas kaks grusiinlast – Aleksei Tammiste ja Jaak Salumets. Kolla kooliajast: «Eesti koondise sinisärgis Kolla pööras otsustavalt selja vahetunnisaginale, libistas end mööda välisukse kõrval vahti pidavast korrapidajaõpilasest. 11a prillipapast, kelle kohta räägiti, et saab Nobeli preemia füüsikas või keemias.... Kolla viipas tulevasele laureaadile vaid käega.» Kolla oleks nagu koondkuju Tammistest ja Remsust endast. Juba see, et Kolla tegeles sõudmisega, mis oli hoopis Remsu põhiala noorteklassis. Ühine on muidugi Tartu. Vilksatavad tuntud kohad nagu toidubaar Tempo, Toomemägi ja muidugi Supilinn. Viimasel on oma mütoloogia. See agulilinnaosa tekkis siis, kui inimesed hakkasid maalt linna valguma, püüdes luua ka linnas maaelu: hoovid, aed, peeti ka loomi. Mäletan ise, kuidas Tatari tänaval jooksid ringi kanad ja sead.

Midagi sürreaalset selles keskkonnas oli. Remsu romaan pole pelgalt aguliromaan. Näiteks selline lõik: «Lilli vasakut kätt paiknes jõetrammi, mille nimi oli Kreutzwald, randumissild. Kreutzwald ujus üle Kalevipoja ning peatus Kreutzwaldi juures. Randumissilla juures kõrvalt oli kaldapromenaad kevadise üleujutuse ajal sisse varisenud. Jõgi oleks nagu õõnestanud tohtriisanda jalgealust, kui varing oleks pikemalt tänava poole ulatunud, oleks ehk kõrge ausammas vette prantsatanud.»

Raamatus on teisigi värvikaid tegelasi ja samas Supilinna ja üldse Tartu hõngu, mis pole siiani kadunud. Remsu peaks saama oma triloogia eest Tartu aukodaniku tiitli.


Raamat

Olev Remsu

«Supi­linna armas­tajad»

Triloogia viimase osa esimene raamat

Kirjastus Tänapäev

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles