Erimeelsused Rail Balticu läbirääkimistel pole erimeelsused selle üle, kas ehitada raudtee või mitte, kirjutab Arijandas Šliupas, Leedu transpordi- ja kommunikatsiooni aseminister.
Arijandas Šliupas: me tahame Rail Balticut. Kuidas edasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid ühe inimpõlve jooksul on Eesti, Läti ja Leedu näinud, kuidas saavad teoks suured unistused. Siiski on vähemalt üks suur unistus, mis pole tõeks saanud. See on unistus eestlasest, lätlasest või leedulasest astumas kiirrongi, mis viib ta otse Euroopa südamesse.
See unistus tooks meeldivalt kokku ka Balti riikide elanikud, tugevdades sõpruskondi, turismi ja äri nende inimeste vahel. Seda tahab ka Leedu ning seetõttu soovib Leedu ka Rail Balticut.
Erimeelsused, millest oleme Rail Balticu läbirääkimiste käigus viimastel kuudel kuulnud, ei ole tekkinud selle üle, kas ehitada raudtee või mitte. Need on puudutanud veel lahendamata üksikasju, mida juba tehtud suurt tööd arvestades on üllatavalt vähe. Lõppude lõpuks on Rail Baltic keeruline projekt, mis võib väga kergesti tekitada kõikvõimalikke arvamusi stiilis «mitte minu tagahoovis» või «kindlasti just minu tagahoovis». Me seisame lähedal sellele, et Rail Baltic sünniks.
Samas on tõsi, et igal riigil on ka oma huvid. Nagu need on Eestil, nii on need ka Lätil ja Leedul. Tegelikult on huvid vajalikud, et Rail Baltic üldse sünniks, ning vajab pisut head diplomaatiat, et need huvid ühendada. Diplomaatia on oskus vaadata asju eri vaatepunktidest.
Leedu ettepanekud raudtee kulgemise kohta põhinevad majanduslikel argumentidel, mis on loogilised inimese jaoks, kes vaatab neid Leedu poolt, arvestab asjaolu, et Leedu asub Eestist mitusada kilomeetrit lõuna pool, ning arutleb Leedu majanduslike huvide ja Leedu inimeste huvide üle. Meil on Rail Balticu kohta kolm tõsist küsimust.
Esiteks, arvestades projekti ulatust ja lahenduste keerukust, tuleb meie arvates pooldada trassi järkjärgulist ehitamist. Usume, et mitmeetapiline lähenemine on väga vajalik, et teha majanduslikult elujõulisi investeeringuid ning hoiduda üleinvesteerimisest. Projektiks on ette nähtud kahe rahastamisperioodi raha (2014–2020 ja 2021–2027) ning see on veel üks argument loogilise ja vältimatu mitmeetapilise lähenemise kasuks, kuna peame saadaolevat Euroopa Liidu raha realistlikult kaaluma.
Teiseks on olnud omajagu segadust Vilniuse ühendamise üle Rail Balticuga. Tuleb tunnistada, et Leedu oleks pidanud oma sõnumi selgemalt edastama. Sellegipoolest on tegemist järjekindla põhimõttega, mis on seotud ka Euroopa Liidu transpordipoliitikaga, mille eesmärk on ühendada kõigi liikmesriikide pealinnad. Rail Balticu majandusliku külje pealt ei saa aga mööda vaadata sellest, et Vilniuse piirkond toodab 40 protsenti Leedu sisemajanduse kogutoodangust ning tegemist on suuruselt teise linnaga Balti riikides. Oletan, et ka Eesti poolt vaadates ei tunduks kuigi mõttekas alustada Rail Balticut Tallinna asemel, ütleme, Rakverest. On hästi teada, et enamik ärihuve ning inimeste huve on seotud pealinnadega.
Kolmandaks on Rail Baltic samaviisi tähtis piirkondlike ühenduste jaoks, mis elavdavad piirkondlikku koostööd ning loovad paremat ärikeskkonda. Nii ei ole küsimus ainult selles, kas ühendada Tallinn Lääne-Euroopaga, nagu Eesti pool on korduvalt väljendanud. Kõigepealt peaks raudtee parandama piirkondlikke ühendusi, mis pikas plaanis aga ühendavad Balti riike ja Lääne-Euroopat senisest efektiivsemalt, see tähendab suurte kiiruste jaoks mõeldud taristu väljaarendamist Kaunasest Poolasse, kooskõlas samasuguse taristu arendamisega Poolas.
Tõestamaks, et me oleme pühendunud Rail Balticule, on Leedu astunud palju suuri samme ja võtnud vastu projekti õnnestumiseks vajalikke kaalukaid otsuseid. Meie valitsus on eraldanud vajaliku raha, loodud on ettevõte, mis osaleb aktsionärina projekti rajavas ühisettevõttes.
Eesti meedias on levinud kahtlused Leedu pühendumuses. Ka Postimees kirjutas eelmise aasta lõpus, et leedulased ei pruugi projekti isegi soovida. Kui lähemalt vaadata, selgub, et tegu on siiski spekulatsioonidega. Samas on Leedul samasuguseid kahtlusi olnud Eesti suhtes, näiteks paistab sealt vaadates, et Eesti valmistub uuesti arutama trassi kulgemist läbi Tartu. Uurides Eestis toimuvat lähemalt, saime Leedus aru, et tegemist on vaid spekulatsioonidega ning Eesti on kindlasti väga pühendunud projekti elluviimisele.
Niisiis oleme sellele, et ehitada valmis suurim infrastruktuuri koostööprojekt meie riikide vahel, lähemal kui ealeski varem. Ka meie soovime, et see raudtee oleks parim võimalikest, isegi kui selle ehitus võtab pisut rohkem aega. Jagame arvamust, et ülimalt tähtsate ehitiste puhul kehtib reegel: «Parem ehitada hästi kui kiiresti.» Teeme selle projekti koos ära.