Öelge mulle, kes te olete?
Mis te ise arvate?
Rändrüütel? Näitleja? Või ikkagi mässaja?
Olen see, kelleks te mind peate. Ma pole täna see, kes ma olin eile. Ka teie pole homme enam see, kes te olete täna.
Mässaja? Röövel? Rändrüütel?
1. veebruar 2014, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liidu aare ja murelaps Eerik-Niiles Kross joonistab oma isiku ja tegevusega tänasesse päeva eesti filmiklassika «Viimse reliikvia» seiklust ja salapära. On ta tont või inimene? Hea müügimees, rahvusvaheline suller, luuremahhinaator, mõisahärra, piraat, riigimees, tulevane peaminister?
Kross meenutab oma suurt vastast Edgar Savisaart ennast. Sama karismaatiline, vastuoluline, kirglik, ettearvamatu, mängur, kahtlane, armastatud-vihatud. Mis mängu mängib ta, kui kutsub Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks kandideerima Kalle Laanetit? Miks? Miks ta üldse kibeles poliitikasse? Kui sa oledki CIA libaagent, terrorist, relvaärikas, seotud rahapesuga, seotud terroristidega, Iisraeli luurega, oled venelaste topeltagent, vahendad palgamõrvu ja sul on eluaegne viisakeeld Ameerikasse, mis oma mütoloogilisuses laieneb ka peaaegu juba oma abikaasa Maryle USAsse helistamiskeeluks, siis kuidas suudab üks inimene olla nii tuim, enesekindel?
Kross näeb nende linnalegendide taga selgelt Reformierakonna suud ja on terve nädal otse sellele ka viidanud. Ta hakkab sirgelt vastu ja raske on valida, kas õigus ja rohkem infot on temal, kes saab end avalikult kaitsta, või peaminister Andrus Ansipil või kaitseminister Urmas Reinsalul, kes ehk teavad, mida Kross arvab, et keegi ei tea, aga nad ei saa rääkida?
Reformierakond Krossi enda ridadesse 2011. aasta riigikogu valimiste eel ei soovinud ning ta otsustas roheliste erakonna kasuks, püüdes Pärnumaal 3579 häält. Riigikokku see tulemus teda ei aidanud ja sama aasta lõpus ühines ta ülikooliajast ühise vereringe loonud IRLiga. On tema tulek poliitikasse stiilis «sai pisut müratud» või sihib ta järjest kõrgemaid panuseid? Kaitseministri nõuniku ametis, millest Kross sel nädalal oodatult loobus, oli kindlasti IRLi valimisjärgset eufooriat ja lohakust, kuid ka Interpoli tagaotsimiskuulutusega ärritavale Venemaale vastumängimist.
Ja see koht polnud kindlasti ka tema poliitiliste ambitsioonide tipp. Europarlament seevastu on Krossi jaoks uus püüdlus ja suur võimalus, aga ka ehk liigne raiskamine. Hetkel, mil kodumaine hoog on suur, oleks patt europarlamendi kuiva õhuga ruumidesse minna, kuid arusaadavalt on Krossil ja kogu IRLi ladvikul praegu kiusatus oma partnerile Reformierakonnale öelda: «Aga veel parem, kui saaksite Siimule edasi öelda, et ootan teda Tallinnas!»
Tema järjekordse edu suhtes võib kergemat mürki võtta. Ta on Juhan Partsi, mitte Urmas Reinsalu mees. Just Kross oli see, kes esimesena ütles läinud aasta lõpus Postimehes välja, et eurovoliniku koht peaks kuuluma IRLile ja Partsile. «Nagu ma aru saan, teeb Reformierakond praegu nägu, et kunagine kokkulepe Mart Laar komisjonääriks läkitada ei laiene IRLile. Minu arvates saaks Reformierakond pretendeerida komisjonääri kohale vaid juhul, kui IRL sellest kohast loobuks. See vastaks koalitsiooni poliitilisele kultuurile.» Ta teadis, et see ärritab, ja ta tegi seda meelega.
Paljudel poliitikutel on kahju, et nad Krossiga kohtusid, ta rikkus nende päeva ära. Ja alati on oht, et ta rikub ära kogu oma erakonna edasised päevad. Sest me kõik oleme ühtmoodi müüdavad. Mõni on ainult natukene kallim kui teine.