Reedel Sirbis: ERRi ideoloogia, mis on kultuuriajakirjandus, tähendus ja vabadus

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Reedesest Sirbist saab lugeda:

PEETER SAUTER vestleb HASSO KRULLIGA: Tähendus ongi vabadus

JOHANNES SAAR: totaalse etenduse poole!

Eesti Rahvusringhäälingu arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev nominaalstiil, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandamine, süvendamine, tõstmine, edendamine, kiirendamine. ERRi visiooni, missiooni ja esindatavate väärtuste sõnastuses vohavad sotsiaalsed konstruktsioonid ilma ajaloolise, geograafilise ja sotsiaalse ulatuvuseta: usaldusväärsus, sõltumatus, professionaalsus, avatus, otsingulisus, tõhusus. Eneseküllased abstraktsioonid, mida on raske vaidlustada. Ilma maastiku ja kontekstita hõljuvad need kindlas ajalooüleses rollis: «Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit». Napi aasta eest kirjutasin ise pisikese kultuuriasutuse juhina arengukava samaks perioodiks, sestap oman etteruttavat arvamust selle dokumenditüübi pragmaatilise otstarbe kohta.

INDREK IBRUS: ERRi ideoloogia?

Johannes Saar esitab mõtte, et ERRi arengudokument kõneleb selle institutsiooni ideoloogilistest valikutest. Seda, et iga tekst või institutsionaalne seadestu on vältimatult ideoloogilised, teame vähemalt Michel Foucault’ ja Steven Lukesi töödest peale. Ometi, nii ootamatu kui see ka ei ole, Saar on ERRile omistanud ideoloogilise positsiooni pakkuda «PR-teenust Toompea praegusele majanduspragmaatilisele kärpekünismile». Edasine on dialoog Saare analüütilise tööga.

ILVA SKULTE: Mis on kultuuriajakirjandus?

Läti tänast kultuuriajakirjandust ei iseloomusta ainuüksi turuloogika ja majandusliku kitsikusega kaasnevad mured, vaid mitmed muudki valdkonnas üleilmsed või Läti meediasüsteemi ja -turu spetsiifikaga seotud probleemid. Globaalsed probleemid tulenevad migratsioonist, majanduskriisidest, kultuuride segunemisest ning iseäranis tarbijalikkuse ilmingutest meediaturul, mis on kaasa toonud kvaliteedi ohverdamise sisu kommertsialiseerumise nimel.

Koorimuusika- ja keeleaasta ülevaade 2013

Intervjuu Lauri Mälksoo, Erko Valgu ja Kali Briisiga

Arvustamisel

Mieke Bali ja Michelle Williams Gamakeri «Emotsioonid ja kapitalism»

Ilmar Malini «EluLõng»

Pärnu nüüdismuusika päevad

Ila Bêka ja Louise Lemoine’i arhitektuurifilmid

Sarah Polleyi «Igaühel oma lugu»

Lavakunstikooli XXVI lennu kaks diplomilavastust

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles