Laenuvõrdlusportaali parimintress.ee asutaja ja haldaja Tauri Urbanik leiab, et pankade mure kiirlaenufirmade pärast tundub pigem äriline kui heatahtlik soov ühiskonda kaitsta.
Tauri Urbanik: murelikud pangad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased avaldused Swedbanki poolt kiirlaenuettevõtete suunal on tekitanud laia kõlapinda, tõmmates küsitavat tähelepanu ka pankadele endile. Juba pikemat aega on pankadel «mure» inimeste pärast, kes vajavad erinevatel põhjustel vahendeid oma igapäevaste tegevuste katteks, kuid pöörduvad panga asemel mõne muu finantsasutuse poole.
Siinjuures ei kutsu üles kedagi kergekäeliselt laenama, ei pangast ega ka mõnest muust asutusest. Selge on see, et igal ajal leidub inimesi, kelle pärast muret tunda ning eelkõige kaitsta inimest ennast oma ebapädevate, emotsioonidel põhinevate otsuste eest. Pankade niinimetatud mure antud juhul tundub pigem äriline kui heatahtlik soov ühiskonda rumalate otsuste eest kaitsta.
Pankade esindajate keelekasutuses kiirlaenusektorit kommenteerides on viimasel ajal üsna tihti rõhutatud sõnapaari «eetiline käitumine». Kui kiirlaenuettevõtete eetilisus on ammu juba avalikult kahtluse alla seatud, siis tekib küsimus, kui eetilised pangad ise oma turundus- ja äritegevuses on? Kas reklaamlaused nagu: «Võta järelmaks ilma sissemakseta!» või «Krediitkaart garanteerib usalduse ja maksevõime!» on kuidagi tagasihoidlikumad? Kannatab vast kiirlaenuettevõtete reklaamlausetega võrdluse välja küll ning pankade «mure» inimeste osas, kes tarbimiskrediiti liiga kergekäeliselt ei võtaks, jätkub.
Kui rahandusministeeriumi andmed on korrektsed (väidetavalt on Eestis ligikaudu 45 000 kuni 50 000 kiirlaenuvõlgnikku), siis probleem on ilmselgelt tõsine ning nõuab kindlasti riigipoolset sekkumist (huvitav oleks siinkohal teada, kui palju võlgnikke on pankadel?). Ka pankade «mure» valguses on mitmetel kordadel viimased viidanud lootusele, et seaduseandja siinkohal konkurentide osas järelvalvet tõhustaks ning nende tegevust rohkem reguleeriks.
Üldjuhul tahaks kogu loo võtta kokku ühe teadatuntud tsitaadiga: «Etskae, pada sõimas katlat. Ei tia, mis sie pada katelt sõimab, ühesugused mustad mõlemad.»