Viljar Veebel: europarlament teeskleb osalust teisejärgulistes küsimustes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dotsent Viljar Veebel
Dotsent Viljar Veebel Foto: Margus Ansu

Ametnikud rõhutavad europarlamendi olulisust Euroopa Liidu demokraatias, samas aga ei ole sel suurt rolli ei seadusloomes ega euroliidu olulistes küsimustes, mis muudab ka parlamendivalimised teisejärguliseks, leiab tänase online-väitluse lõppsõnas dotsent Viljar Veebel.

Tänane debatt tõi ilmekalt välja vastandlikud kujutlused, mida oleme järgimas seoses Euroopa Parlamendi ja selle valimistega. Ühelt poolt peetakse ametnike poolt vajalikuks rõhutada, et EP on ainus (mis ei peaks olema erand vaid ikka reegel) demokraatlik EL institutsioon, kellel on kasvav sõnaõigus rohketes küsimustes, kaasa arvatud EL eelarve, ja kes kõige selle tõttu on Euroopa demokraatia sümboliks. Kuid kellele me sellest hoolimata ei tahaks mingil juhul anda seadusloome initsiatiivi ja lõplikku eelnõude vastu võtmise õigust ning keda me ei usalda ei finantsstabiilsuse, maksupoliitika, põllumajandustoetuste ega naabruspoliitika küsimustes.

Kolmandaks, nähtavasti ei suuda enamik lugejaid meenutada ühtki otsust viimase viie aasta jooksul, kus Euroopa Parlament on otsustavalt sekkunud ja see sekkumine on ka õiguslikult toimiva tulemuse andnud. Või mõnda olulist Eesti saadikute saavutust, või sedagi, millistesse fraktsioonidesse Eesti saadikud kuuluvad.

Neljandaks, nähtavasti sobib EP liikmesriikide ametnikele ja poliitikutele just sellise demokraatia miraažina nagu ta täna eksisteerib, mis võimaldab alati vajadusel tõestada, et EL-il on demokraatlik seadusandlik kogu, kes valijate silmis justkui teeb ja vastutab. Võimaldades samal ajal liikmesriikide ametnikel ja poliitikutel õigusloomes keskset rolli täita, aga avalikkuse silmis mitte vastutada.

Viiendaks, täna rääkisime pikalt EP osalemise võimalustest, aga jäi märkimata, et neid väheseidki võimalusi ei suuda EP kuigi aktiivselt kasutada, sest kas puudub otsustamiseks vajalik saadikute kvoorum, või ei suuda EP poliitiliselt tundlikel teemadel otsustamiseks piisavat üksmeelt leida. Mis on valija jaoks oluline, on puuduvad otsused ja initsiatiiv. Valija jaoks ei ole kindlasti julgustav ka asjaolu, et need vähesed korrad kui nad kuulevad oma aastate eest valitud EP kandidaadist on siis kui too teatab oma parteis pettumisest või poliitikast lahkumisest pensionile.

Seega on täna kaks valikut, kas jätkata senisel valijat eksitaval viisil debateerimist ja osalemise teesklemist Euroopa mõistes teisejärgulistes küsimustes, millele valija vastab omakorda olematu valimisaktiivsusega, või siis asuda arendama Euroopa Parlamendist täieõiguslikku seadusandjat ja täitevvõimu kontrollijat, mis omakorda vähendaks liikmesriikide ja eeskätt väikeste liikmesriikide mõju.

Töö on aga kindlasti vaeva väärt ja loodetavasti ei ole viie aasta pärast enam alust selle pealkirja all debatti pidada.

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb oodata vaid kohtuniku hinnangut.

Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles seitsmes pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles