Ühes ja teises seltskonnas kerkib ikka ja jälle aruteluteema, kes on maailma kuulsaim eestlane. Objektiivset tõde ei selgu neis aruteludes kunagi, sest pole universaalseid kriteeriume üleilmse tuntuse määramiseks. Samas leidub rahvuskaaslasi, keda võime vaieldamatult pidada omal alal maailma parimaiks.
Juhtkiri: eestlane, maailma parim
28. jaanuar 2014, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul tuli ookeani tagant Los Angelesest uudis, et dirigent Tõnu Kaljuste saab auhinnakappi lisada parima kooriesituse Grammy. Seda siis Arvo Pärdi teose «Adam’s Lament» («Aadama itk») esituse eest Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Sinfonietta Riga, Tallinna Kammerorkestri, Läti Raadio koori ja Vox Clamantisega. Mis puutub Pärti, siis tema loomingut esitati läinud aastal elavaist klassikalise muusika heliloojaist maailmas kõige rohkem. Seda muide juba kolmandat aastat järjest.
Sotši taliolümpiamängude eel on mõneti üllatuslikult viimase aja meedias enim tähelepanu pälvinud Eesti talisportlane hoopis Kelly Sildaru, freestyle-suusataja, kes vanuse tõttu (11 aastat) Sotšis kaasa teha ei saa. Kelly on praegu, üllatus-üllatus, sotsiaalvõrgustiku Facebook ja videokeskkonna Youtube edetabelite järgi Eesti populaarseim sportlane. Meil on, kellele tulevikku silmas pidades kaasa elada – nädalavahetusel edestas ta Prantsusmaal peetud võistlustel täiskasvanud olümplasi, ja mitte esimest korda.
8. veebruaril, päev pärast seda, kui Sotšis süttib olümpiatuli, on aga Jaapanis tähelepanu all professionaalse sumomaadluse ja selle juurde kuuluva soenguga hüvasti jättev Kaido Höövelson, võitlejanimega Baruto. Mitu tundi vältava tseremoonia käigus lõigatakse maha sumoedetabelis teisele kohale kerkinud ja kõrgeimas liigas ka turniirivõidu saavutanud mehe pats. 15 000 inimest jälgib seda sumohallis, miljonid jaapanlased elavad kaasa meedia vahendusel. Niisugune errusaatmine saab karjääri lõpus osaks vähestele.
Need on üksikud näited kahtlemata omal alal absoluutsesse tippu jõudnud eestlastest. Neid on veel, ja mitte ainult kultuuris ja spordis, vaid ka teaduses ja ärialal. Kuid neil kõigil on seejuures ka ühine omadus: kuulsad on nad peaasjalikult siiski valdkonnas, milles tegutsevad. Tänapäeval on tänu meediale nišialadelgi üleilmne ulatus, kuid üldjuhul ei ületa nood siiski tavateadvuse barjääre.
Tennise esireket, Oscariga auhinnatud näitleja, Kuldse Jalgpallisaapa pälvinud väravakütt, maailma lavasid vallutav poptäht, kiireim sprinter, mõne üksiku üleilmse organisatsiooni juht… Positsioone, millega jõutakse iga inimeseni maakeral, on ju tegelikult üpris vähe ning meil on inimesi üldse napilt. Seda enam tasuks meil oma maailma parimate saavutuste üle uhked olla. Igaüks Kaljuste esituses Pärti ei kuula, aga need, kes kuulavad, teadvustavad küllap ka Eestit erilise paigana.