Arusaamine meie ees seisva lahendamist nõudva probleemi olemusest võib olla sageli illusoorne. Eksimused, valeotsustused ja pealiskaudsus on inimlikud, keegi pole nende eest kaitstud. Tagantjärele tark olemine pole uudis. Pealtnäha «õiged» valikud võivad olla juhitud hetkeemotsioonidest või ka intellektuaalsest suutmatusest mõista erinevate seoste ja võimalike tagajärgede sasipundart.
Mõiste «inimlik viga» osutab sellistele tegija otsesest tahtest sõltumatutele eksitusele. Inimlikel vigadel võivad olla katastroofilised tagajärjed: olgu selleks siis hiigellaeva hukk või udus metsa rammiv presidendi lennuk. Inimlike vigade võimalust püütakse vältida ka mitteinimlike vahendite abil. Moodne auto hakkab pidurdama juhist sõltumatult siis, kui on ohtlikult lähedal teisele autole.
Inimlike vigade ja väärotsustuste tähendus muutub oluliselt olukordades, kui vigu teevad paljud. Tehnilised abivahendid siin enam ei aita. Kulutulena levinud kuulujutt panga maksejõuetusest on põhja viinud panku ka Eestis. Süütu nali televisioonisaates mingi rahatähe kehtivuse kaotamise teemal ei pruugi lõppeda üksnes naerupahvakuga, vaid ka valuuta devalveerimisega.
Järjekorrad pankade ja rahavahetuspunktide juures sooviga vahetada Eesti krooni kupüürid mingite usaldusväärsemate rahatähtede vastu olid üsna hiljutises minevikus. Niisugused situatsioonid tähistavad olukordi, mil psühholoogilisest reaalsusest saab majanduslik reaalsus. Kusagil nende reaalsuste kokkupuutepunktis on ehk ka põhjus, miks majandus-Nobelitega on pärjatud psühholooge.
Inimesed mõtlevad ja otsustavad mõnikord kiiresti, pliks-plaks ja peale vaadates. Mõnikord rahulikumalt, kaalutlevamalt. See on paratamatus, millega tuleb arvestada ja mida saab ära kasutada. Inimeste mõttemudelite erinevused avalduvad ka siis, kui nad otsivad ja valivad tööd või töötajaid, kui nad mõtlevad selle üle, miks kaupluste kaubariiulid on just nii paigutatud, nagu need on, või kuidas tajutakse kiirlaenu kutsungit. Inimlikud otsustused on suunatavad ning suunatavus tähendab siin oskust luua vastavaid otsustuse taustu ja kellelegi kasulikke mõttemudeleid. Nii majanduses kui poliitikas.
Kiire ja aeglase mõtlemise eristamine ei tähenda osutamist, et üks mõtlemisviis on parem või õigem. Inimesed lihtsalt toimivad erinevates olukordades erinevalt. Kiirotsustused ei pruugi alati tähendada, et kiiresti toimitakse valesti; pikaldane poolt-vastu kaalumine ei pruugi viia parima lahenduseni. Ent nende erinevate mõtlemisviiside teadmine, märkamine ja arvestamine aitab seletada nii mõndagi, mis esmapilgul võib näida ootamatu.
Langetatud otsustused võivad olla ainult pealtnäha ratsionaalsed. Ratsionaalsetel otsustustel on piirid, mille ületamine võib jääda märkamatuks, sest ka tavateadvuslikud ja emotsioonidega pikitud lahendused võivad näida tõetruud.
Raamat
«Kiire ja aeglane mõtlemine»
