Kui riigi maksupoliitika soosib ka edaspidi eestlastele niigi omast autokultust, siis kallitele sõidukitele kulutatavad rahasummad võtavad lõivu Eesti arengult, leiab keskerakondlasest majandusteadlane Heido Vitsur Postimehe arvamusportaalis.
Vitsur: kallite autode kultus on ohuks Eesti tulevikule
/nginx/o/2016/02/16/5052623t1h864e.jpg)
26. jaanuar 2014, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, milliseid autosid esimesena maksustada, sõltub sellest, mida me tegelikult tahame. Esmalt tuleb asi teha ausaks: firmaautode käibemaksusoodustusega seotud valetamised ja petmised ära kaotada. Rahvaauto tase võib maksustamisest täiesti kõrvale jääda.
Teiseks peaks riik näitama eeskuju ja tegema asja selgeks riigiametite ja riigikogu ametiautodega - pole vaja, et riigiametitel oleks sedavõrd palju esindusautosid.
Me peame aru saama sellest, et Eesti riigi ja majanduse ehitame me üles ise. Kui kulutame suure osa oma rahast sellistele asjadele nagu autod ja nendega uhkustamine, siis meil jääb riigi ülesehitamiseks raha vajaka.
See jutt, et luksusklassi või selle lähedane auto ja majanduskasv on omavahel seotud, on täielik jama. Firmaautode käibemaksusoodustuse kaotamisele vastu seismine on tegelikult ainult enesekaitse. Luksusklassi või pool-luksusklassi autod ei ole asjakohased, sest on selge, et ettevõtted saavad oma tööülesandeid täita eranditult autodega, mis maksavad 20 000 kuni 30 000 eurot. Kui on vaja tõesti võtta vastu kõrgeid külalisi S-klassi Mercedesega, siis selliseid autosid saab ju liisida.
Meil on vaja otsustada, milleks meil on vaja oma SKT-d kulutada: kas investeeringuteks või matta see autodesse ja ülemäära kallitesse sõitudesse. Eestlasele on auto staatuse ja eluviisi sümboliks, autodest rääkimine on nii valus küsimus, et keegi ei julge valitsuse poolt seda üles tõsta, sest see tähendab kindlasti paljude häälekate gruppide häälte kaotust.