Reedel Sirbis: kulka eri, eestlasest eurooplaseks, statistiline viga linnaehituses

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:

KULKA eri – küsimustele vastavad Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude esimehed. Lehe vahel on Eesti Kultuurkapitali stipendiumide 2013. aasta IV jaotus.

OTT KARULIN: Kui palju on Eesti Kultuurkapitalil vaba raha?

Ajal, mil riigikogu menetleb «Eesti kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020» ning oma esimeste otsusteni on jõudnud eelmise aasta lõpul valitud uued kultuurkapitali sihtkapitalide koosseisud, on paslik pärida, palju vaba raha kultuurkapitalil ikkagi on.

KERSTI LUST: Idealismi- ja hinnanguvaba ajalookäsitlus

Eesti ajaloo III köites otsitakse tasakaalu maa ja eesti rahva ajaloo ning poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajaloo vahel.

ENE KÕRESAAR: Veteranide elulugudest ja sõjamälu ühisusest

Sõjakogemuse omaeluloolises mõistmises on nõukogude perioodil kujunenud sõja mäletamise viis endiselt kõnekas.

Individuaalseks mäletamiseks vajalikud ühised kontseptuaalsed struktuurid saavad alguse teatud jagatud andmetest või mõistetest, arusaamast, mis juhtus ja kuidas. Teise maailmasõja veteranide sõjalood paigutuvad erineva sotsiaalse ja kultuurikonteksti pingevälja.

MARGARET TALI: Kommunistide kuritegude kõrval tuleks mäletada ka holokausti

REBEKA PÕLDSAM: Eestlasest eurooplaseks või vastupidi?

Eesti on seadnud sihiks saada Euroopa kultuuriruumi integreeritud osaks. Mõneti perifeerse geograafilise positsiooni ning ajaloo tõttu peab tegema selleks aga eraldi pingutusi ehk investeeringuid.

IMMO MIHKELSON: Ameeriklastele näib, et eesti muusika tipp pole kunagi olnud nii kõrgel kui praegu

Nädalavahetusel toimub Los Angeleses järjekordne uhke Grammy-tseremoonia. Need on Ameerika muusikaauhinnad, kuid räägib neist terve maailm. Meie kaasa arvatud, sest sedapuhku on eestlasi kulla ja karra pretendentideks tõstetud rohkem kui eales varem. Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja Neeme Järvi on viie peapretendendi sekka nimetatud viiel korral. Teoreetiliselt on muusikamaailma absoluutsest tipust sel korral võimalik Eestisse tuua tervelt neli kuldset grammofoni – Grammyt.

RISTO KOZER: Statistiline viga linnaehituses ja arhitektuuris

Keskendun RKASi korraldatud statistikaameti bürooruumide üürimise avalikule konkursile, mille tulemusel ehitati eraettevõttele kuuluvale kinnistule RKASi tingimustele vastav hoone.  Iseenesest pole selles juhtumis pealtnäha mitte midagi halba, kuid lähemal uurimisel koorub siit linnaruumisotsioloogia ja sotsiaalse infrastruktuuri aspektist välja stsenaarium, kuidas annab ühest asumist üle sõita.

Arvustamisel

DONALD TOMBERG: Manfred Vainokivi «Riigivargad»

ELLI SOOLO: Eda Ahi «Gravitatsioon»

REDI KOOBAK: Liina Siibi ja Lilith Performance Studio «Massiliin»

IA REMMEL: «Pianisti portree» Kalle Randalu ja Toomas Vana

TÕNU KARJATSE: Miguel Alcantudi «Mustad teemandid»

RIINA ORUAAS: Pille-Riin Purje «Velda Otsus – nimi eesti kultuuris»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles