Noorte riskikäitumist saab leevendada, kuulates neid ja luues neile toetava tegevuskeskkonna, kirjutab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige Kerli Kõiv.
Kerli Kõiv: kuidas olla noorte silmade kõrgusel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal esitleti statistikaameti kogumikku «Lapse heaolu», otsides vastust küsimusele, kuidas lapse heaolu hinnata. Sarnaseid vastuseid on otsitud varemgi… Möödunud aastal korraldas Eesti Lastekaitseliit konverentsi «Laps reformituules», otsides vastust sellele, kas muutusi kavandades on arvestatud lapsega? Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) korraldas möödunud sügisel noorte osaluskohviku, otsides vastuseid paljudele noortega seotud küsimustele. Aasta hakul arutlesid Rõuges kogunenud noored koos otsustajatega küsimuse üle, milline on noore võim ja roll ühiskonnas. Käimas on kampaaniad, poliitikud vaidlevad lastetoetuste üle, keelekasutuses on käibel mõiste «riskinoor». Õhus on rohkem küsimusi, kui vastuseid. Kuidas olla noorte silmade kõrgusel ja mitte vaadata üle nende peade?
Väljakutseid justkui jagub
Noored elavad infoküllases maailmas, mis on kirev erinevatest võimalustest. Nende teadvusesse kerkib üha enam probleeme, valikuid ja teavet, mis nõuavad temalt alalõpmata uusi lahendusi, et väljakutsete ja muutustega toime tulla. Elatakse maailmas, kus täna õpitud amet et pruugi enam tööd anda tulevikus; või on teadmatus, kas küla, kus täna elatakse, on veel alles mõne aasta pärast. Elanikkonna vananemine seab tänasele noorte põlvkonnale suurendatud ootusi.
Vanemad, kes peavad lapsele pakkuma turvalisust ja toetust, on tööga hõivatud või on isegi alles eneseotsingute teel. Töökohad on koondunud linnadesse, mis sunnib peresid vastumeelselt sinna kolima ja jätma maha turvalise ja senituttava elukeskkonna. Statistikaameti andmetel on elujõulised vaid Tallinna ja Tartu, ning nende lähialade, elanikud.
ENLi osaluskohvikus kohatud noored kurdavad, et ühiskond on liialt edule suunatud: ebaõnnestumist ei peeta kogemuseks, vaid häbistavaks olukorraks. Elu on kiires muutumises ning selles kiiruses võib tekkida oht, et paljud noored ei suuda sammu pidada. Ühiskonnas toimuvad seega mitmed protsessid ja valdavad on väärtused, mis soodustavad paljude laste ja noorte tõrjutust ja eemalehoidmist aktiivsest osalusest. Kuidas noort aidata?
Noore elus on olulised tema igapäevamaailm – pere, kool, kogukond, vabaajategevused. Statistikaameti kogumikus tuuakse välja, et noorsootöö on suutnud haridusvaldkonnast edukamalt arvestada sihtgrupi enda arvamust laste ja noorte heaolu mõistmisel ja tegevuskavade loomisel. Seda mitmel põhjusel…
Noorsootööl on võim luua noortele toetav tegevuskeskkond kodukoha lähedal, olla ennetav, ülesehitav ja loov – samal ajal võttes arvesse laste soove ja huvisid. Noorsootöö aitab noorel mõista, ja mitte kaotada, iseennast; leida, kes ta on enda jaoks ja teiste seas. Noorsootöö ei tunne «riskinoort», sest tegevuskeskkond on avatud kõigile võrdsetel tingimustel. Tööd tehakse otsustamisest kuni tegevustejärgse analüüsini noortega koos. Kõrvuti tegutsevad nii edukad ja andekad kui ka vähemvõimekad noored.
Töös noortega on stiimuliks homne rõõm: alustades lihtsamatest õnnestumistest, lõpetades suurema vastutuse ja kohusetundeni. Lapsekeskselt tegutsedes ja nende tänaseid ja homseid rõõme silmapiiril hoides suudame saada oodatavaid tulemusi, keskenduda noore tegemisse, õpetada oskusi, mille toel on ta tulevikus inimene, kes on aus, ettevõtlik ning teab, et sotsiaaltoetused ei ole lahendus.
Sotsiaalne lähiruum ühiskonnaellu integreerijana
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) koondab enda tegevusse erinevate piirkondade noortekeskusi. Lai tegevusväli võimaldab tunda erisuguste piirkondade olukorda ja vajadusi. Noorteni jõudmiseks on vaja minna välja tavapärasest keskkonnast, teisisõnu teha mobiilset noorsootööd. Ka statistikaameti kogumik toob välja, et raskused seisnevad noorsootöö kättesaadavuses, seda eriti maapiirkondades ning nende perede jaoks, kes on majanduslikus kitsikuses. Eestimaa paljud noortekeskused mitmekesistavad Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi «Riskilapsed- ja –noored» kaudu lastele ja noortele pakutavat huvitegevust, mille keskmes on just sotsiaalsete oskuste arendamine.
Huvitegevusega loodav kontakt on pikaajaline, mistõttu saab selle abil noort tundma õppida, tema arengut märgata ja teda tunnustada. Noorsootöö kaudu saame aidata noori ületada sotsiaalset suunakaotust, mis kirevas ja kiires keskkonnas juhtuda võib. Noorsootöötaja on noore kõrval hinnanguid ja hindeid andmata, positiivsetesse lahendustesse uskuandev.
Laste jaoks on sotsiaalne lähiruum elu- ja õppimiskeskkonnana ülioluline. Noorsootöö kaudu on võimalik noore soove tuua ühiskonda ja ühiskonnas pakutavat vahendada nooreni. Olulisim siin on see, et kõik toimuks seal, kus on noor. Noorsootöö ei ole teenus, mida tuleks minna otsima - see on loomulik osa noore inimese maailmas, selles samas maailmas, kus on tema kool, pere, sõbrad ja ülejäänud toetav kogukond.
Kui meie ühiskond suudab liikuda selles suunas, et olulised ei ole poliitilised ambitsioonid ja pidev reformimisvajadus üle nende peade, keda see puudutab, vaid inimene – laps või noor, kellele antakse kaasa väärtused ja oskused edasiseks eluks, suudame garanteerida selle, et täiskasvanuna suudab ta võtta vastutust ja olla täisväärtuslik ühiskonna liige.
Eestist väljarändamise ja kuritegevuse kasvu protsess tuleb peatada, kuulates noorte arvamusi ja kaasates neid ühiskonda. Ühiskonnateadlane Marju Lauristin on öelnud, et see, et noored lahkuvad Eestist, näitab pigem seda, et nad ei usu iseendasse, et neil ei ole siin millessegi panustada või millegi nimel tegutseda. Aktiivne ja eesmärgistatud igapäevategevus noortega aitab neis taastada usku iseendasse ja tihe side oma kodukohaga annab noore tegudele mõtte ja seose. Olles täna noore inimese silmade kõrgusel ja tema maailmaga arvestav, saame olla kindlad, et ka tuleviku Eesti on elanike arvamust kuulav ja arvestav.