Riik võiks lasteaedade juhtimise omavalitsuste käest ära võtta. Miks? Sest omavalitsused ei ole selle ülesandega hakkama saanud ei lihavatel ega lahjadel aastatel. Linna- ja vallapoliitikutel pole lasteaedu tarvis.
Marti Aavik: riik võtku lasteaiad ära
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
24. mai 2010, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi võib rääkida suhtelisest edust lasteaiakohtade loomisel ja hoidmisel. Ka Tallinnas ja Tartus. Aga see ei ole vastus põhiküsimusele. Teeme mõõdupuu enda jaoks lihtsamaks. Ütleme, et kõik vanemad, kes seda soovivad, peavad saama oma lapse lasteaeda panna. Ja kahtlemata mitte üksnes «parkimiskoha», vaid koolieelikutele ikka ka alushariduse mõttes. Ja mitte suvalises punktis, vaid mõistlikul kaugusel elu- või töökohast. Sellega pole hakkama saadud.
Küsimusele «miks ei saa?» osatakse vastata soravalt. Näiteks eelmised omavalitsejad planeerisid halvasti: elamuid ehitati küll, aga elamist toetavat mitte – nagu sovetiajal Lasnamäel. Ka riikliku investeeringute programmi peatamisega vabandatakse end, ehkki seda asendab ELi raha. Tegelikult on need mitmel põhjusel ka tehniliselt viletsad vabandused, aga jätkem nende üle arutlemine teiseks korraks. Tahaks teada vastust küsimusele «kuidas saab?».
Kui meil on eesmärk, et inimesed julgeksid ka tegelikult saada lapsi nii palju kui nad soovivad, nagu poliitikud räägivad, siis tuleb otsustavalt selle poole liikuda. Varasemate vigade teadvustamine on kasulik, aga nagu igas teiseski valdkonnas, peab analüüsile järgnema otsus.
Muidugi on lasteaiakohad vaid üks komponent turvalisest keskkonnast. Aga seejuures selline, millel on mõju mitmetele teistele olulistele asjadele, kus Eesti peab kindlasti edenema. Juba mainitud ettevalmistus kooliks on üks, naiste karjäärivõimalused ja võrdõiguslikkus laiemalt teine. Need on olulised, kogu Eestile pikaajalist mõju avaldavad arenguvõimalused, mida on patt kasutamata jätta. Jutt jalgadega hääletamisest ehk kolimisest paremasse omavalitsusse, on vähemalt lasteaiakohtade mõttes eriti hapu, sest vaid paar arengukeskust meil ongi. Ja just Tallinnas ja Tartus ning nende ümber asuvates valdades on lasteaiakohtade puudus kõige teravam.
Me näeme, et praegusel kujul on lasteaed omavalitsuste jaoks nähtus, millele võib kulutada, aga sundi pole. Ühesõnaga: vali, kas ehitad lasteaia, teed maksumaksja kulul erakonnale propagandat, rajad uhke silla üle jõe vmt.
Keskne juhtimine ei tekitaks automaatselt raha juurde, aga vaigistaks poliitilisi vastuolusid, näitaks meile kätte ühe vastutaja, tasandaks linnaümbruse valdade eelarveprobleeme ning aitaks lõppkokkuvõttes tagada eesmärgi saavutamise.