Statistika väidab üht, aga tunne on teine… Kui mõnes telesaates inimestelt tänaval või kaubanduskeskuses küsitakse, kas hinnad on tõusnud, vastab enamik, et hinnatõus on olnud väga suur. Statistika järgi oli aga eelmise aasta hinnatõus keskeltläbi pigem mõõdukas – Eesti 2,8 protsenti ületab küll euroalas eesmärgiks seatud kahte protsenti, aga võrreldes meie varasemate aastatega on hinnatõusu tempo taltunud. Selleks aastaks ennustavad eksperdid tarbijatele veel eriti head aega.
Miks siis subjektiivsed hinnangud ja statistika nii erineva pildi annavad? Üks majanduspsühholoogiline seletus vaatab vastu kaupade ja teenuste hinnamuutuse tabelist. Odavamaks on läinud side ja transport. Sideteenuste arveid maksame kord kuus, bensiinijaamas käime – kes kuidas – mõni kord kuus. Toidupoes käime… kui mitte iga päev, siis mitu korda nädalas kindlasti, ja just toiduained, alkohol ning tubakas on kallinenud üldise hinnatõusuga võrreldes kaks korda kiiremini.
See tähendab, et näeme ja ostame seda, mis on läinud kallimaks, sagedamini, kui tegeleme odavnenud asjade arvetega. Inimlikus mõttes ongi loomulik ülehinnata nende nähtuste mõju, millega puutume tihemini kokku. Kõigile kaupadele ja teenustele kuu või pikema ajavahemiku jooksul kuluvat summat kokku arvutades tuleb välja, et pere eelarve polegi nii suure surve all, kui kalaletil pakutavat piieldes tundub – seda võib järeldada statistikast.
Elektrituru avamine oli eelmise aasta šokk tarbijatele. Üldpilti vaadates on mõneti üllatavgi, et selle mõju kogu hinnatõusule sedavõrd väike on. See, et meie ehmatus oli pigem mõõdukas, väärib samuti seletust. Nimelt kiputakse rangelt riigi korraldatud elektrituru puhul investeeringuid lükkama pigem edasi, umbmäärasesse tulevikku.
Seda seepärast, et poliitikutele kipub olema kasulikum käituda tarbimise lühiajaliste huvide järgi kui muretseda seepärast, kas üks või teine hüve on odav ka tulevikus. Meie suhteliselt väike šokk näitab, et kirutud valitsused ja riigikogud on varasematel aegadel (vastu ootusi?) vastutustunnet ilmutanud.
Pikaajalist vaadet silmas pidades on meile kahtlemata oluline, et oleks olemas energiaühendused Põhjamaadega ning meie oma liinid oleksid sellised, mis iga väiksema tuulega rivist välja ei lange. Just investeeringute arvelt on aga riigi määratud hindade ajal kokku hoitud.
Alanud aastaks energiahindade šokki ei oodata ning üldine hinnatõus peaks olema veel mõõdukam kui mullu. Võib erilise riskita ennustada, et see aasta saab olema tarbijatele hea aasta ning võib-olla muutub selle jooksul ka igamehe hinnang hinnatõusule.