Silver Meikar: Maidani patiseis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silver Meikar
Silver Meikar Foto: Toomas Huik

Protestide neljandaks nädalaks on Ukraina patiseisus, mis jääb kestma veel nädalateks, võib-olla kuudeks. Vaid mingi ennustamatu, ootamatu ja radikaalne sündmus saab tasakaalu paigast nihutada ja pakkuda kiiret lõppmängu. Opositsiooni hõivatud Kiievi peaväljak Maidan Nezaležnosti (Sõltumatuse väljak) väärib oma nime. Kolme meetri kõrguste barrikaadide vahele on loodud sisuliselt iseseisev vabalinn, kommuun, kuhu riigivõimul, miilitsal ja sõiduautodel asja pole. Eluase ja toit on tasuta, tööd tehakse vabatahtlikkuse korras. Isehakanud valvurid tõstavad ebasoovitavad isikud, eelkõige purjus või agressiivsed, linnaväravate taha ning meditsiinipatrull aitab külmetunuid või libedal tänaval kukkunuid otse sündmuskohal.

Mitu korda ööpäevas peab ennast tuhandete protestijate vahelt läbi suruma prügiauto ja fekaalitsistern. Peaksid tihedamini käima, tunnen ikka, kui Maidanilt pärast rahvarohket kogunemist läbi jalutan. Vabalinna haldusvõimekus on saavutanud taseme, mis võimaldaks nädalaid vastu pidada. Küsimus on vaid inimestes.

Distantsilt vaid sadakond meetrit eemal laupäeval toimunud Janukovõtši toetajate suurmeeleavaldus oli kui teisest maailmast. Rahvast oli küll palju, vähemalt 20 000, ning lava oli ka, kus mängisid bändid ja peeti kõnesid. Ürituse avas isegi peaminister Mõkola Azarov. Kuid inimesed ja nende motivatsioon oli teine. Peamiselt Ida-Ukraina linnadest Kiievisse saabunutele oli see kui kinni makstud kohustus. Osa neist pidi tulema, sest muidu oleksid nad kaotanud oma töö Regioonide Partei juhitud linnaaparaadis või ettevõttes, teistele oli see 200-grivnane (umbes 18 eurot) päevahaltuura.

«99 protsenti on siin tasu eest,» väitis südaööl lõkke ääres käsi soojendav Oleg. Kiievist paari tunni tee kaugusel asuvast Umani linnast pärit keskealisele mehele oli alanud kümnes töö-öö. Kindlasti oli nende seas ka inimesi, kes vabatahtlikult oma toetust praegusele võimule väljendama tulid, kuid neid on väga raske leida.

Janukovõtši toetajate laager asub Mariinski pargis, parlamendi ees. Meetrikõrguste metalltaradega telklinnakut valvab miilits, lisaks asub kümmekond suurt sõjaväetelki väljaspool suletud ala. Laagri ühe korraldaja Igori sõnul ööbib laagris vähemalt 5000 inimest, kuigi silma järgi hinnates oli neid viis korda vähem ja telkidesse sisse piiludes vaatas vastu tühjus.

Käimas on kaevikusõda, kus mõlemad pooled on poliitilise lahingumoona ära kulutanud ja ootavad rahulikult oma positsioonidel. Pole mehhanismi, kuidas välja käidud kõrgeid nõudmisi ja ultimaatumeid ellu viia.

Võimu rindejoon võib paigast nihkuda väliste jõudude sekkumisel ning üheks selliseks faktoriks on mõjukate oligarhide arvamus. See, et varem selgelt võimu toetanud meediaettevõtted on kajastanud Euro­maidanit ning kritiseerinud Janukovõtšit, on märk, et võimu ja äri suhted pole enam endised. Üks mõjukamaid oligarhe Viktor Pintšuk toetas 12. detsembril Finan­cial Time­sile antud intervjuus Euromaidanit. Päev hiljem tegi Rinat Ahmetov avalduse, milles ta toetas rahumeelset poliitilist kompromissi. Juba see, et ta selgelt Regioonide Parteid ei toetanud, on suure tähtsusega. Siiski püsib võimalus, et Janukovõtš soovib kasutada naaberriikidele Valgevene ja Venemaale omaseid võtteid. Ratsionaalselt mõeldes oleks jõu kasutamine viimane asi, mida ta teha võiks, kuid just ebaratsionaalsus on termin, mis kõige paremini Janukovõtši poliitilist tegevust iseloomustab. Kõrgete poliitiliste panustega mängu (mille tulemusi on pea võimatu ennustada) varjus on toimunud kaks olulist muutust, mida ei saa enam tagasi keerata. Esiteks kadus Kiievi kesklinnast Lenini kuju, millel on suur sümboolne tähendus. Teiseks on tekkimas tugev Euroopa-meelne vabakond, mida pikk patiseis peaks järjest suurendama.

Kui eelmised kaks pühapäeva tõid Kiievi kesklinna vähemalt pool miljonit protestijat, siis USA senaatori McCaini kõne ajal oli Maidanil ja Kreschatikul kuni kakssada tuhat meeleavaldajat. Samal ajal jõudsid meediasse üha uued teated häälte ostmisest valimistel. Viies Ukraina ringkonnas toimuvad kordusvalimised ning saab selgeks, kas on muutunud toetus erakondadele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles