Reedel ilmuvas Sirbis on seekord teemadeks:
Reedel Sirbis: teaduse reform, netikeelest, oriendist
5. detsember 2013, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virve Sarapik: Sirbiga teadusväljal
Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.
Jutt on Eesti teaduse reformist, mis algas eelmisel aastal ja on tänavu saavutanud täistuurid.
Kalle Vellevoog: arhitektuurist, elukeskkonnast ja riigist
Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik.
Tiit Hennoste: kuule ma eemale nüüd
Netile omaseks peetud keelega mängimist näeb netikeeles tegelikult väga harva ning eesti netikeele morfoloogia ja tuletus on üllatavalt kirjakeelne. Internet sündis 1990. aastatel ja koos temaga sündis ka arusaam eraldi netikeelest. Praeguseks on kerge näha, et mingit ühtset netikeelt olemas ei ole. Vastupidi, netis kasutatav keel varieerub servast serva, rangest kirjakeelest kõrvalpilgulisele pea arusaamatu slängini. Siiski saab sealt välja eraldada ühe allkeele, mida ma nimetan netikeeleks.
Absoluutse nihilisti eetika
Vattimo ajastudiagnostika kohaselt kuulume postmodernsesse reaalsuse nõrgenemise aega, kus tõde on muutunud luiskelooks.
Toomas Paul
Orient on ida, orienteerumine itta suundumine. Kirikud ehitati nii, et altar asuks idas. Sõna on sama, aga tähendus teine, kui «orienteerutakse» GPSi abil. Universumis ei ole mingeid ilmakaari, need on inimese mõttekargud.
Jaak Urmet: Vestlus üle ookeani
Andres Langemets: Hando Runneli geoloogia
Paavo Matsin: Kivisildniku jeesustehas
Ott Kilusk: Karl Kiilaspea pärijad
Veiko Märka: Tuuleluulest värssesaatmiseni
Toivo Nahkur: Mängida kui hingestatud kõnet – Ivo Pogorelić esmakordselt Eestis
Leelo Kõlar: Ring ümber pühendunu, Sten Lassmanni kontserdist, kommentaaridega
Laura Kuusk: Kuidas tuua lehmasõnnik Kosovost Euroopa Liitu? Euroopa nüüdiskunsti institutsioonides saadud kogemusi jagab Laura Toots.
Raivo Kelomees: Valgusbiennaal poolpimedas Tallinnas
Mart Soidro: Kõik pole kuld, mis hiilgab, «Kullaketrajad» on raamjutustus Peedu Ojamaa eduloost.
Veiko Märka: Ajaloohuumorist ajakirja Kultuur ja Elu veergudel
Alvar Loog: Digitaalse olemise talutav kergus – selle sügise neli uut draamalavastust, kus üheks peategelaseks on internet.
Ott Karulin: ARUTAME ASJA! #seeonnüüd
Hardo Aasmäe: Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud?