Põnev väitlusteema nõudis mõlemalt väitlejalt nii ohtralt näiteid kui ka teineteise seisukohtadega nõustumist, kuid teinekord võib juhtuda, et pooled üritavad jõuda erinevate eesmärkideni ning võib öelda, et see ka antud väitluses mingil määral juhtus, kirjutab kohtunik Kristin Parts Eesti Väitlusseltsist tänase online-väitluse kohta.
«Nii väitluse valupunktiks kui ka põnevaimaks osaks võib tituleerida märksõna «tõhusus». Elver Loho nendib juba oma avakõnes, et protestil on mitmeid puudusi, kuid sellest hoolimata peab seda lugema tõhusaimaks meetodiks muutuse saavutamisel. See, mis juhtub pärast muutust või millised on selle pikemaajalised tagajärjed on vähem olulisem. Urmo Kübar pidas muutuse juures tähtsamaks aga just selle muutuse kvaliteeti ning seda, mis on parim viis ühiskonna arenguks. Põnevaks pean seda seetõttu, et väitlejad arutlevad ka selle üle, et mida antud väitluses hindama peab ehk siis mis on väitluse kriteerium, seda võib pidada ühe hea väitluse tunnuseks. Samas piirab see mõlema poole võimalust üksteisele vastanduda, mistõttu võib juhtuda, et pooled üritavad jõuda erinevate eesmärkideni.
Võib öelda, et see ka antud väitluses mingil määral juhtus. Usun Elmer Lohot, kes ütleb, et protest tekitab kiire võimaluse muutuseks haarates tähelepanu, koondades liitlasi ning võimaldades vastaste vigu enda hüvanguks ära kasutada. Kübar vastab öeldes, et protest polariseerib konflikti ning selle asemel, et soodustada tulevast koostööd, tekitab see rohkem vastasseisu ning emotsioonid viivad kiirete ning läbimõtlemata otsusteni. See kõik võib küll tõsi olla, kuid püsima jääb Loho selgitus sellest, et hoolimata tagajärgedest, toob protest suure tõenäosusega kaasa mingisugusegi muutuse, seisukohavõtud ning uued otsused.
Kübar teeb aga head tööd seletamaks, kuidas konflikti lahenemise edukuse määrab ära poolte omavaheline suhtlus ning koostöö. Ühiskondlik muutus eeldab erinevate poolte läbisaamist, protest seda aga ei soodusta. Loho toob küll välja koostöö probleeme, mis väljenduvad aeglase tempo, vähese huvi, meedia käitumise ning usalduse puudumise näol, kuid ei vastandu kunagi Kübara loogikale sellest, kuidas pikemaajalise muutuse eeldus on pooltevahelisem koostöö.
Väitluse muutis kindlasti põnevaks rohkete näidete kasutamine ning mõlemapoolne analüüs. Mõningad neist ei omanud väitluses suurt rolli, kuid näiteks Rahvakogu ning väljend «moraalsed värdjad» leidsid käsitlust mõlemalt poolelt. Näited aitasid kindlasti pooltel oma analüüsi täiendada ning seisukohti paremini mõistetavaks muuta.
Väitluse lõpuks jäi mulje, et mõlemad pooled tahaksid elada samasuguses maailmas, kuid tänase Eesti ühiskonna probleemid takistavad koostöö läbi muutusteni jõudmist. Sellest tulenevalt võib protest tuua küll kiire muutuse ja olla seeläbi tõhus, ent pikemaajalisema arengu nimel ei pruugi see tõhus olla ning koostöö on siiski vajalik.»
-------
Väitlus toimus Ühisnädala raames ning Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.
Selle üle, kas Eestis ühiskondliku muutuse loomiseks on tõhusam jõuline protest või rahumeelne koostöö, vaidlesid täna Postimehe arvamusportaalis toimunud online-väitluses Eesti Interneti Kogukonna üks eestvedajaid Elver Loho ning Rahvakogu protsessi eestvedaja Urmo Kübar. Loho kaitses väidet, et jõuline protest on tõhusam kui rahumeelne koostöö, vastupidisel seisukohal oli Kübar.