Möödunud valimiste virr-varr meenutasi malelaua vaatevinklist vaadates suurmeistri antavat simultani - üks kõigi vastu, kirjutab Olev Anton Postimehe arvamusportaalis.
Olav Anton: suurmeistrite mäng
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja lõppenud valimistele võib paljutki ette heita, kuid põnevust jagus. Kired löödi nii lõkkele, et mõnedki ei ole suutnud oma helikopterit maandada. Valimistest jäi üles lahendamata küsimus, kas sõita Lyoni Rail Balticaga või kasutada traditsioonilist stiili «maalt ja hobesega»?
Vaadates valimistele tagasi malelaua vaatevinklist, meenutas kogu virr-varr suurmeistri antavat simultani. Üks kõigi vastu. Samas suutis suurmeister ennast arusaadavaks teha mitte ainult puust ja punaselt vaid ka «suurelt ja penoplastist». Ikkagi rahvapärimusele rajatud valimistehnoloogia.
Eeskuju võeti varem edu toonud «võõraste sulgede» valimistrikist. Meenutame üle-eelmisi valimisi. Peaminister lõhkus rahvusooperi seina ja paigaldas sinna sularaha automaadi. Ajastus oli suurepärane, nii valimistest kui muinsuskaitsest lähtudes. Õhku jäi küsimus, et juhul, kui 40 euro väljavõtmine õigustas terminali ülespanemist ja mahavõtmist, siis miks ei saa juba paigaldatud terminaalid Virtsu sugustes asulates töötada? Samas valimistrikk töötas.
Varemalt ei ole «võõraste sulgede» valimistehnoloogia töötanud. Meenutame aega, mil kultuuriminister jõupositsioonilt «okupeeris» laulupeo dirigendipuldi, tekitades palju arusaamatust. Samas võis «esimene vasikas» lihtsalt aia taha minna.
Jättes mineviku ja vaadates tulevikku, näeme juba poole aasta pärast toimuvaid europarlamendi valimisi. Tõotab tulla põnev «mäng». Erinevalt simultanist eeldame ka suurmeistrite kohtumist «esimesel laual». Lisaks Tallinna suurmeistrile osaleb turniiril Brüsseli suurmeister, kes, nagu kombeks, saabub viimasel hetkel.
Kohalik korüfee tuleb tasuta ühistranspordiga ja Euroopa staar eesti õhku täis lennukiga. Kui esimest harjumusest enam väga ei tervitata, siis teine naudib nostalgiat. Juba lennuväljal tervitatakse teda kalambuuriks muutunud küsimusega «Siim, kus kümme milli on?». See kalambuur võib isegi töötada, kui lähtuda paradoksist, mille sõnastas üks erru läinud vanameister: «Kirjutagu mida tahes, kui nime valesti kirjutavad - annan kohtusse.» Praktika on ju tõe kriteerium ja seda teesi võib illustreerida kõrvalpõikega Eesti spordi-ilma. Viimastel päevadel sai Eesti sport - otse elust - endale uue kossutermini: «sõbralik noomitus».
«Suurmeistrite matši» eel peame end ette valmistama ka selleks, et neile on lubatud see, mis Jupiterilegi. Ärge imestage, et siis, kui kõik maletavad, otsustab üks suurmeister haarata tamkanupud ja hakata kabetama. Teine suuremeister võib vabalt vastata sellega, et hakkab samade nuppudega nipsu mängima. Igal juhul on see käitumine valimistehnoloogide looming. Hääli kogutakse tervest Eestist ja valijadki on samad. Seega on «kaalul rohkem kui elu», võttes eeskujuks teleseriaali, mida kaitseminister vene küsimuse tekkes süüdistas.
Valimised on tõsine asi, kus igaühel on vaba valik valida keda iganes esitatud kandidaatidest. Siin võidakse tüki autorit süüdistada palagani propageerimisel. Minu arvates ei sega üks teist. Neile, kes tahavad aru saada, kust see palagan pärit on, soovitan peeglisse vaadata. Mida näeme? Enamikel juhtudel inimest, kes näpib iPadi või nutitelefoni ja selle asemel, et saada osa kogu maailma tarkusest, laigib hoopis lemmiklooma fotosid.
Valimised on ka kandidaatidele tõsine katsumus. Titaanid võtavad omavahel mõõtu ja Indrek Tarand proovib veel korra pardipüüdmisega valijaid hanitada. Tõsiasi, et kohti on Olümposel ainult 6, võib sotsid ja IRLi tühjade pihkudega jätta. Näeme äkki uut osa teleseriaalist «Kaalul on rohkem kui (poliitiline) elu ehk kapten Krossi seiklused «okupeeritud» Tallinnas». Need, kes kaotasid nii Türil kui Tallinnas, peavad mõtlema, milliseid Brüsseli tänavaid asfalteerida.
25. mail loetakse hääled kokku ja selgub, kes kallutatud ja kallutamata jõududest saavad ümiseda ühe teise vanameistri loitsu «pole paha», või kes avaldavad oma spinn-doktoritele valju noomituse koos arvestuskaardile kandmisega.