Juhtkiri: halbade asjaolude summa

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liiklusohutus sõltub igast liiklejast

Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen kirjutas oma kommentaaris Postimehele: «Autosid juhivad päris inimesed oma inimlike nõrkuste ja ebatäiustega, seetõttu ei saa liiklusõnnetusi kunagi täielikult ära hoida. Küll saab absoluutselt igaüks teha midagi, et surmavate kokkupõrgete tõenäosus oleks väiksem. Ka väikesed muutused liiklemisharjumustes päästavad kogumis päris inimeste päris elusid.»

Maanteeameti andmetel on tänavu jaanuarist septembrini hukkunud Eesti liikluses 49 ja vigastada saanud 1242 inimest. Läinud aasta lõppes Eesti liikluses aga 87 hukkunu ja 1702 vigastatuga.

Euroopa Liidu teedel hukkub iga päev keskmiselt 75 ja raskelt saab vigastada 750 inimest. 2010. aastal võisime tunda mõningast kergendust arvudest, mis näitasid liikluses hukkunute arvu vähenemist: miljoni elaniku kohta 58 inimest, toona alla Euroopa Liidu keskmise, mis oli 62 inimest.

Kuid see edu jäi üürikeseks. Aasta 2011 ja 75 liikluses elu kaotanut miljoni elaniku kohta, aasta 2012 ja 65. Euroopa Liidu keskmine hukkunute arv on seejuures visalt, aga kindlalt kahanenud: 2011. aastal 60 ja 2012. aastal 55. Suurbritannia, Rootsi ja Hollandi tasemeni, kus surmajuhtumite arv liikluses miljoni elaniku kohta jäi alla 35, on meil veel palju maad. Muidugi võib alati öelda, et meie teedel on olnud veel hullemaid aegu, näiteks 2008. aastal oli meil pea sada hukkunut miljoni elaniku kohta, kuid see ei ole mingi lohutus.

Nagu osutas oma kommentaaris ka Kalvi Almosen, on liiklusõnnetusel harva üks konkreetne põhjus, enamasti on tegemist mitme halva asjaolu kokkulangemisega.

Ei ole ju nii, et Eesti teedevõrk oleks ülihalvas seisus, liiklus täiesti reguleerimata ja autopark sedavõrd vana, et õnnetused lausa hüüavad tulles.

Pigem tuleks liiklejatel vaadata endid. Kas pimedal ajal helkurit kanda on iseenesestmõistetav? On, aga ainult lasteaialaste ja algkooliõpilaste seas, kes pimedas üldiselt eriti väljas ei liigugi. Vanuse kasvades muutub aga aina olulisemaks, kas teised seda ka kannavad.

Kas punane foorituli on ikka tõesti keelav foorituli? Maanteeameti andmetel näitab liikluskäitumise monitooring jalakäijate üha hooletumat suhtumist – iga kaheksas jalakäija asutab teed ületama keelava fooritule ajal, paari aasta eest oli see arv pea poole väiksem. Ligi neljandik õnnetustest Tallinna jalakäijatega on toimunud vales kohas tee ületamise tõttu. Samas on autojuhtide käitumine paranenud: foorinõuete eirajaist juhte on vähemaks jäänud.

Ja lõpuks joobes juhtide osakaal – nendega seotud liiklusõnnetusi oli eelmisel aastal 170, milles hukkus kaheksa ja sai vigastada 231 inimest. Aasta varem oli selliseid õnnetusi 178, hukkunuid 14 ja vigastatuid 255.

Aga ainus võimalus liiklusõnnetusi vältida on end ise hoida. Probleemiks paistab olevat meie võimetus sellest aru saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles