Gruusia uuest presidendist Giorgi Margvelašvilist pole teada eriti midagi, kuid kindlasti ei saa teda sellepärast nimetada salapäraseks. On inimesi, kes parima tahtmise juureski ei tekita erilist emotsiooni, üldiselt iseloomustab neid vähene või täiesti puuduv karismaatilisus. Ka Margvelašvilile on just viimast ette heidetud – kuid kus on kirjas, et ilma karismata ei tohiks presidendiks saada?
Margvelašvili eelkäija Mihheil Saakašvili on kahtlemata karismaatiline inimene, kuid selle omadusega kaasnes tal hulk mitte nii lihtsalt seeditavaid isikupäraseid jooni: teatav koleerilisus, ekstravagantsus ja toretsemissoov. Gruusias reformide käimalükkamiseks sobis selline bukett hästi, kuid nüüd, peaaegu kümme aastat hiljem, on grusiinidel Saakašvilist juba küll. Nagu ütles president ise oma lahkumiskõnes: «Mina väsinud ei ole ja puhkust ei vaja. Teie olete aga väsinud ja on aeg pausiks minust.» Nii et ei mingit lõplikku joone allatõmbamist.
Uus president Giorgi Margvelašvili pole küll veel ametisse asunud, kuid võib eeldada, et järgmist Saakašvilit temast ei kujune. Internetist leitud videod näitavad, et oodata pole siiski ka täiesti tuima tegelast, sest videotes vehib Margvelašvili kätega nagu paljud grusiinid seletamishoos, sõnad purskumas suust kui kuulipildujavalang. Ingliskeelsetel pressikonverentsidel on ta tunduvalt vaoshoitum ning tema käed püsivad kõrval.
Uuel presidendil on üks tõesti üsna isikupärane hobi: nimelt armastab mees kudumist. Valimiste eel levis sotsiaalmeedias kulutulena foto sokki kuduvast presidendikandidaadist.
Lisaks on Margvelašvili lahutatud ja elab koos naisega, kellega pole abielus. Just viimasel põhjusel saatsid Gruusia Svaneti küla elanikud valimiste eel peaminister Bidžina Ivanišvilile protestikirja, paludes valitsusjuhil leida Gruusia Unistuse kandidaadiks kõrgema moraaliga inimene.
Eriti palju rohkemat Gruusia uuest presidendist teada polegi – eraelu hoiab ta endale ja avalikku elu pole veel eriti jõudnud elama hakata. Isegi kui ta peaks hiljem osutuma ülearu võimujanuliseks, poleks viga sellestki, sest Gruusia parandatud põhiseaduse järgi on presidendil riigis senisest piiratum roll ning enamiku otsuste tegemiseks on tal vaja peaministri ja parlamendi heakskiitu.
Margvelašvili valimine Gruusia presidendiks oli ootuspärane, kuid eelkõige sellepärast, et just tema oli Gruusia Unistuse kandidaat. Hääletajad toetasid valimistel pigem peaministri Bidžina Ivanišvili poliitikat. (Ivanišvili on muide reformide tegemisse pannud üle 2,2 miljardi euro enda raha.)
Paistab, et suurte isiksuste ajajärk hakkab Gruusias läbi saama – lahkub Saakašvili, temaga koos läheb Ivanišvili. Ühe asemele astub rahulik sokikuduja Margvelašvili, teise isik on veel küsimärgi all, kuid arvatakse, et kedagi plahvatuslikku ei tule ka peaministri ametisse.
Ehk tähendab see, et personaalküsimuste lahendamisele pole vaja Gruusias enam väga palju aega raisata ja rohkem tähelepanu jääb reformide läbiviimiseks.