Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:
Reedeses Sirbis: Venemaa fatvaa Krossi kohta, Gustav Suitsu õudusunenägu, teaduse uus rahastamissüsteem
31. oktoober 2013, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Tarand: Pahn on pahn
Umbes samal ajal, kui peaminister Ansip Brüsselis Euroopa kolleegidele multifilmi abil digitaalse majanduse voorustest ette kandis, leidis kodusel Toompeal riigikogu saalis aset poliitiline mõttevahetus järgmise aasta riigieelarve ainetel.
Jüri Saar: Venemaa fatvaa Krossi kohta?!
Suur naaber ei väsi meid ebameeldivalt üllatamast. Üks päev enne valimisi sai teatavaks, et Tallinna linnapea kandidaat Eerik-Niiles Kross on pandud üles Interpoli kodulehele kui isik, keda seoses toimepandud kuriteoga otsivad taga Venemaa õiguskaitseorganid. Katsed tuua valimistel sisse vene teemat näitasid selliste aktsioonide põhimõttelagedust, sest need lubasid mõjutada valimiste resultaati naaberriigi õiguskaitse- ja eriteenistustel. Kummaline seebiooper aga jätkub.
Meelis Oidsalu: Gustav Suitsu õudusunenägu
Nüblingi-Semperi mõlema lavastuse, nii «Ilona. Rosetta. Sue» kui ka «Kolme kuningriigi» ajaloolisus Eesti teatris seisneb selles, et NO99 toob nendega esimest korda Eesti ühiskonnakriitilisse teatrisse rahvusülese euroopluse teema: laval näeme eestlasi koos kongolase ja sakslaste ja veel kellegagi ühel ja samal tööturul võrdsetel alustel konkureerimas ja üksteiselt töökohti üle löömas, kusjuures meie oma Rasmus (Kaljujärv) ja Mirtel (Pohla) pole sellel laval eestlased, vaid eurooplased. Tõsi, Nüblingi eurooplus ei ole see eurooplus, millest Gustav Suits kunagi unistas, pigem on tegemist Suitsu õudusunenäoga.
Sebastian Nüblingi nüüdisaegne Euroopa on terase ja söe värdsigitis, mitte Gustav Suitsu unistatud ühine väärtusruum.
Indrek Reimand: Teaduse kümnekordne kasv ja uus rahastamissüsteem
Senine teaduskorraldus ei sobinud suurte eesmärkide seadmiseks. Väljundite poolest on Eesti teadussüsteemi areng olnud edukas. Seda näitab rahvusvaheline võrdlus publitseerimise, patenteerimise, tsiteeritavuse, raamprogrammide edukuse ja ka erasektori T&A arengu osas. Selle peamiseks põhjuseks peetakse rahastamise kasvu kõrval tugevat kvaliteedikonkurssi põhiliste rahastamisotsuste tegemisel. Kuid kuigi tulemuste kasv on olnud väga hea, oleme oma näitajatelt ikka alla Euroopa keskmist – publitseerimises pisut, patenteerimises kõvasti.
SOTSIAALIA
Keha, vaimu ja isiksuse osa teadmiste loomisel – autoetnograafiast etnoloogiaprofessor Billy Ehniga
Jan Kaus: Pigem õiguse kui tõe poolt, Voltaire’i «Traktaat tolerantsusest»
TEATER
Sven Karja: Eesti teatraalid esimest korda Terni etenduskunstide festivalil
Tambet Kaugema: «Kuldse maski» kuldne sügis
ARHITEKTUUR
Villem Tomiste: Uue biennaali ootuses teise kataloogi sirvides
Mihkel Kunnus: Hiliseid uitmõtteid arhitektuurist ja biennaalist
MUUSIKA
Aare Tool: Lilje juhatab Tubina sümfooniaid
Anne Prommik: Tulev nihutab võimatuse piire
KUNST
Eha Komissarov: Kaamos. Eesti kaasaegne moekunst
Enn Lillemets: Impressionist Tartu öös, Ernst Tiido 100
Indrek Grigor: Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogu – kas juhtum või seiklus?
TEADUS:
Toivo Maimets: Organismi transpordisüsteemid tõid Nobeli auhinna
KIRJANDUS
Arno Oja: Sümfoonia aegade kõlakojast, Helvi Jürisson. «Selle ilma kõlakojas»
Janika Kronberg: Kaks meest – sündinud 1913
FILM
Jaak Lõhmus: Mälestusmärk Eesti esimese joonisfilmi kunstnikule
Joonas, filmijutt.blogspot.com: Populismikiri Peetrile