Anneli Ammas: esimest korda Tallinnas

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Ammas
Anneli Ammas Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Valisin esimest korda Tallinnas, sest olin lõpuks otsustanud, et soovin võtta ja pean võtma kodanikuna vastutuse just Tallinna käekäigu eest. Siiani olin pidanud kodulinnaks Haapsalu. Tundus kuidagi lähedasem anda oma põhiline maksuraha just väikelinnale ning oli ka tunne, et väiksemas kohas on iga inimese häälel suurem kaal.

Aga nüüd, kui lõpuks oma maksuraha Tallinnale annan ja selle kasutamise asjus oma häälega kaasa loodan rääkida, juhtusid valimised pealinnas olema hoopis teistsugused kui kunagi varem. Valida 2013. aastal Tallinnas oli midagi palju enamat kui võtta vaid isiklikku vastutust ühe kohaliku omavalitsuse eest, kus elad. See on vastutus Eesti Vabariigi ning selle pealinna ees, mille on kaaperdanud üks linnaosa, üha kasvav Lasnamäe.

Tegelikult oleks olnud hoopis toredam valida ja sõna sekka öelda ükskõik millises väikses vallas kui pealinnas. See oleks olnud igas mõttes valik kohaliku elu edasiseks edendamiseks. Kas panna kool kinni või mitte, kas ehitada hooldekodu või panustada veetrassidesse või kuidas edendada külaliikumist? Mõelda kaasa kandidaatide, oma küla naiste-meeste uutele ideedele, kuidas omakandielu väärikamaks ja mõnusamaks muuta. Samamoodi nagu kirjutas laupäevases Postimehe AKs hea valimistava valvur Urmo Kübar, et valimised võiks tähendada «põnevate visioonide väljakäimist, asjatundlike inimeste kirglikke debatte, plaanide poolt- ja vastuargumentide vaagimist, mille tulemusena kõik targemaks saame».

Tore oleks olnud valida näiteks ühinevas Viljandi vallas, kus juba ühinemist ette valmistades on põhjalikult arutatud, mida lähiaastail uues vallas teha tuleb, kuhu investeerida, mida arendada. Ääretult põnev oleks jälgida, kuidas uus vald kokku kõlama hakkab, ning isegi oma väiksel viisil selles protsessis osaline olla. Nelja aasta pärast oleks lihtne vaadata, kuidas plaanid ja unistused teostunud on. Sama huvitav oleks valida Hiiu valda Hiiumaal või Lääne-Nigula valda Läänemaal – ükskõik millist seitsmest ühinejast.

Aga nemad saavad hakkama ka ilma minu ja teiste minusuguste häälteta (kuigi meie maksuraha kuluks neile hoopis rohkem ära kui Tallinnal), kes lõpuks vana ja uue kodukoha vahel pendeldades lõpuks valiku pealinna kasuks otsustasid.

Oleksime ju tahtnud valida nagu vanasti – oma kodukoha mõnusamalt elamisväärsemaks muutmise valikute vahel –, aga Eesti pealinnas ei ole juba ammu enam küsimus neis lihtsates valikutes. Pealinn, mis on valitsemiskultuurilt muutunud äravahetamiseni sarnaseks Ida-Virumaaga, vajas hoopis põhimõttelisemaid valikuid. Kui täna hommikul ärkame, on selge, millise valiku on Tallinna vanad ja uued valijad suutnud langetada. Kui on läinud nii, et Lasnamäe on lõpuks õnnestunud peatada, tuleb uue mandaadi saanutel alles hakata linnarahvaga läbi arutama, millised on kommunaalteemade valikud, et Tallinna saaks jälle suhtuda kui normaalsesse kohalikku omavalitsusse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles