Ei saa öelda, et seekordne valimisaktiivsus oleks kehv, kuid väiksem hääletanute arv väärib siiski tähelepanu. Kõik viimase aja uuringud on näidanud, et küllalt suurel hulgal valijaskonnast puudub kindel erakondlik eelistus – niisuguseid inimesi on olnud pidevalt ligi 40 protsenti, isegi mõni protsendipunkt enam. Mitu vaatlejat on seda selgitanud valimistevahelise ajaga, mil inimeste huvi sisepoliitika vastu paratamatult lahtub. Samas on erakondade rahastamisskandaalid ning eriti tipp-poliitikute reaktsioonid neile parteide usaldusväärsust omajagu räsinud. Eilse valguses on võimalik, et see avaldas mingit mõju ka valimisaktiivsusele.
Tõenäoliselt huvitab iga valijat sedapuhku kaks keskset küsimust. Esiteks muidugi see, kelle juhtida ja kuidas kujuneb elu minu oma linnas või vallas. Teiseks aga ka olukord pealinnas, mis kahtlemata on ka kogu Eesti asi. On selge, et valimised Tallinnas erinesid suurel määral varasematest ja valik oli üsna põhimõtteline: kas Edgar Savisaare juhitaval Keskerakonnal õnnestub säilitada linnavolikogus enamus.
Seda kinnitasid kampaanias kuni viimaste hetkedeni valitsenud pinged, mitmed linna igapäevaelu puudutavad küsimused jäid tagaplaanile. Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi nime ilmumine Interpoli kodulehele rahvusvaheliselt tagaotsitavana valimiste eelõhtul oli kui pommi lõhkemine, mille tagamaade kohta ehk alanud nädal selgust toob.
Küllap mõjutas eriline olukord pealinnas sedagi, et valimiste meediakajastus oli intensiivsem ja mitmekesisem kui kunagi varem. Oma panuse andis ka Postimehe internetilehel eetris olnud valimisstuudio külaliste ja põhjalike kommentaaridega toimetuses avatud stuudiost ning otselülitustega üle Eesti.
Seekordsetel kohalikel valimistel saab olema suur mõju Eesti sisepoliitikale. Valimisliitude tulemus suuremates linnades annab ehk mingil määral aimu, millised võiksid olla uu(t)e tulija(te) šansid parlamendierakondadega võistelda näiteks järgmistel riigikogu valimistel. Alternatiivid valimisliitude näol olid Tallinnas ja Tartus varasemast rohkem pildil. Uued näod, kes seekordse kampaania käigus tähelepanu said, toovad aga muutusi nii erakondades kui sisepoliitikas laiemalt.
