Reedeses Sirbis: ajakirjandusest, pagulaskunstist ja linnaruumist

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuurileht Sirp.
Kultuurileht Sirp. Foto: www.kl.ee

Sel reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:

Tindioja kipub kuivama – Kaarel Tarand kirjutab sellest, et viimased kuud on Eesti ajakirjandusele toonud kaasa olulisemaid sündmusi kui praegune aastasada seni kokku. Postimees ja kõik sellega kaasnev tuli välisomandusest tagasi, vallandades nii ka suurima tabloidi Õhtulehe müügitehingu. Vahetuvad suurte lehtede peatoimetajad. Kõike kroonivad asjaosaliste patriootilised pidukõned oma missioonist ja kohustustest rahvuskultuuri ees. Pole mõistlik eitada leheomanike ning mänedžeride isamaaliste tunnete võimalikkust, kuigi kui tahes tugevasti keele ja kultuuriga seotud äri on eeskätt ikkagi äri. Raha paigutamine ja alal tegutsemine peavad omanikule tooma kasumit.

Michel de Montaigne’i «Esseed». Tõnu Õnnepalu ütleb, et  Montaigne on esiisa. Temast on välja tulnud arvutu perekond kirjanikke, üks teatud spetsiifiline moodsate sajandite kirjandus, see, mis lähtub minast, mis otsib lepitust sellega, mis on inimene ja milline ma olen, mis katsub olla lihtne, harilik ja siiras. Ei ole ammugi enam tarvis olla lugenud Montaigne’i ennast, et olla tema järeltulijaid.

Jaak Prozese intervjuu Juri Vellaga: Inimene sünnib tõesti esivanemate hingest!

Doris Kareva kõnelus Arvo Valtoniga: Hõimlasi hoides.

Vaid keel saab kultuuri päästa. Torniojõeorglase Juha Tainio  intervjuu meäkeelsete vaimse liidri Bengt Pohjaneniga meälaste ja kveenide maast

Jaak Prozes: Millise rahvuse kultuuriruum on järgmine?

Peeter Sauter arutleb filmirubriigis, kus on Ilmar Raagi sisu?

Jüri Laulik:  Leeni Linna «Veregrupp» on ägedam kui nii mõnedki reportaažid.

Jüri Hain: Eesti pagulaskunsti musternäiteid Paul Reetsi kunstikogust.

Kadri Veermäe kirjutab Niekolaas Johannes Lekkerkerki kuraatoriprojektist «Kahtluse varjus».

Tiiu Levald: Verdi 200 ...  ja neist, kes igatsevad näha kuu tagumist külge.

Martti Raide kirjutab muusikalisest ülevast

Arhitektuuri rubriigis kirjutavad Orkan Telhan ja  Mahir M. Yavuz  İstanbuli XIII kunstibiennaali linnaruumi mõõtmest ja «väljasöömise esteetikast» Türgi moodi.

Marek Strandbergilt ilmub intervjuu Tartu ülikooli vanemteadur Uko Maraniga

Samuti kirjutab Sirp Nobeli keemiaauhinna taustast.

Ott Karulin: «Petroskoi» ja «Kullervo» on mõlemad rahvuse ühismälus sorkivad lavastused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles