Kaitsevõime algab kaitsetahtest, Eestile sobib enim elukutselise armee ja Kaitseliidu sümbioos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANZORI BARKALAJA
Tartu Ülikooli doktorant (Ühendus Res Publica)
Viiskümmend aastat oli eestlastele kogemus sõjaväest seotud Nõukogude okupatsiooniväega. Armeeteenistus ei ole populaarne, eriti noorte hulgas. Kordusõppused ja reservohvitseride kursused ei ärata heldimust kelleski, peale väikese hulga isamaaliselt meelestatud parempoolsete vaadetega idealisti.
Enamikule tähendab sõjaväes viibitud aasta mahavisatud aega ning raha. Kas aga on võimalik seda hoiakut muuta?
Praegune Eesti kaitseideoloogia näeb ette meeskodanike sõjalist väljaõpet ajateenistuse jooksul, mida tuleb kordusõppustel üle harjutada. Tegemist on nõukogude regulaararmee praktika jätkamisega, mis mõeldud suuri inimressursse haldavale süsteemile. Mida selline praktika väärt on, näitasid Afganistani ja Tshetsheenia sõjad.
Nõukogulik väljaõpe
Kui jätkata väljaõpet nõukogude vaimus, ei pea ajateenijate armee ülekaaluka rünnaku ees isegi üldmobilisatsioonini vastu. Elukutselisele sõjaväele orienteerudes suudavad mõnda aega professionaalid vastu pidada, kuid siis ei tee mobiliseeritud üksused midagi ära olematu kogemuse tõttu.
Niisiis, kas meil on üldse sõjaväest kasu? Sõjaväe vajalikkust saab argumenteerida võimaliku pääsemisega NATOsse. Tõepoolest, sellesse organisatsiooni kuulumine jahutaks võimalike agressorite indu relvajõu kasutamiseks.
Kuid NATOsse kuulumiseks peab vastama kindlatele standarditele, mida praeguse riigikaitse korralduse juures on raske saavutada. Isegi NATOsse kuulumise puhul peab sõjaline vastuhakk kestma, kuni liitlaste sõjamasin ennast liigutama jõuab hakata. Esimest lööki vastu võtta ja vajaliku aja vastu pidada suudavad ainult korraliku väljaõppe saanud ja moraalselt kindlad sõdurid. See on tugev argument vabatahtliku sõjaväe kasuks. Kui aga palgaarmee laiali lüüakse, mis siis saab?
Sellele küsimusele on andnud vastuse ülalmainitud sõjad. Totaalkaitse sissisõja vormis murdis vene regulaarväe hambad nii Afganistanis kui ka Tshetsheenias. Eesti tingimustes oleks sellist võitu kallaletungijate üle raske nõuda, kuid vajaliku aja välisabi saabumiseni peaks sissiarmee vastu küll. Kust selline armee võetakse? Kõige paremini tundub Eesti tingimustes selleks sobivat väljaõpe Kaitseliidu kaudu.
Praegu Kaitseliit kiratseb. Suure riigikaitselise potentsiaaliga organisatsiooni on mõjukad jõud tarvitanud kõigeks muuks kui Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Reguleerimatuse tõttu pääsesid Kaitseliidu mainet kujundama taunimisväärsed juhtumid. Sellegipoolest on Kaitseliidu potentsiaal saada totaalkaitse alustalaks alles.
Kaitseliit kiratseb
Kaitseliit võib edukalt täita praeguse ajateenistuse ülesandeid.
Esiteks võimaldab see väljaõpet inimesi igapäevatoimingutest eemale kiskumata. Kui on ette teada harjutuste ja õppuste ajakava, saab kokku leppida nii tööandja kui ka õppeasutusega. Kaitsealane väljaõpe muutub nii igapäevaelu koostisosaks, mitte selle segipaiskajaks.
Teiseks saab Kaitseliidu baasil moodustada üksusi territoriaalsel printsiibil, kus iga mees teab, kellega koos ja kuidas tegutseda. Kokkuharjutamise kasulikkuse adumiseks piisab kasvõi jäähoki jälgimisest. Samal ajal suurendab elukohta ümbritsevate maastike ja asulate tundmaõppimine õppustel sissiüksusena toimimise efektiivsust.
Ning mis kõige olulisem - sellisel väljaõppe puhul tunnetab igaüks, et ta kaitseb oma kodu. Relvade inimestele usaldamise vastu räägib asjaolu, et meil puudub veel ikka relvakultuur, kuid millestki tuleb selle kultuuri kasvatamist alustada.
Nii palgaarmee kui Kaitseliidu baasil tekkivate üksuste isikkoosseisulisele stabiilsusele saab rajada ka paremat ja efektiivsemat väljaõpet. Järjepidevus on ju tulemuslikkuse alus. Seejuures saab kasutada selliste riikide kogemusi nagu Rootsi või Madalmaad. Rootsi süsteem sõjaväereservi potentsiaalsete all- ja vanemohvitseride väljaselgitamiseks ning nende väljaõpetamiseks on kohandatav ka meil. Madalmaades praktiseeritav simulatsioonimängude ja relvasimulaatorite kasutamine aitaks tõsta väljaõppe taset ning säästaks raha. Väikeriikide kogemused on Eestile paremini kohaldatavad, sest suurriiklikud meetodid käivad Eestile üle jõu. Seejuures tuleb kaitsealane väljaõpe harmooniliselt üles ehitada ühtsele kontseptsioonile, mis käsitleb kõiki legaalseid relvastatud organisatsioone ja nendevahelisi suhteid.
Sel moel on võimalik äratada inimestes huvi riigikaitse vastu. Teiseks on võimalik ka Eestis välja arendada armeed, mille ründamist iga agressor peab tõsiselt kaaluma. Selleks sobib elukutselise armee ja Kaitseliidu sümbioos. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kaitsejõudude reformi, mis tuleb ette valmistada riigi kaitsevõime tõstmisest lähtudes, mitte ametnike või huvirühmade pretensioonidest juhindudes.