Juhtkiri: suu ütleb konverents, käsi haarab kellu

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nato kohtumine
Nato kohtumine Foto: Raigo Pajula/Liis Treimann

NATO välisministrite Tallinnas peetud kohtumise järel oleme kuulnud kiidusõnu korraldajate töö kohta. Kiidetud on sundimatut õhkkonda, ent nii suure ettevõtmise puhul on osalejate mugava oleku taga alati korraldusmeeskonna läbimõeldud tegevuskava ja nutikas paindlikkus ootamatustega toime tulekuks.



Eesti ja eelkõige meie ametnike jaoks oli tegu suurimaga seni Tallinnas toimunud rahvusvahelistest kohtumistest.



Pangem tähele, et kiidusõnu on pälvinud eelkõige inimeste töö. Mitte tingimata Tallinna kesklinnas hotellihoonetest moodustunud kolmnurk. Ehki neilegi pole välisministrite kohtumise järel midagi ette heita, on korraldajad öelnud, et veel suuremate kohtumiste võõrustamiseks on tarvis juba spetsiaalset konverentsikeskust.



Siin võiks olla põhjust järelemõtlemiseks. Nii olemegi pealkirjas parafraseerinud Rein Langi mõtet kultuuri ja ehitada tahtmise seostest eestlaste peades. Nii nagu kultuurigi puhul ei pruugi instinkt kellut haarata olla kõige õigem. Ehkki ka mitte alati ja ilmtingimata vale.



Suuri rahvusvahelisi kohtumisi tuleb Tallinnas võõrustada hiljemalt 2018. aastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa. Kindlasti on konverentside korraldamise võime Eesti mainele kasulik. Teiselt poolt vaatavad vastu võimaluste õblukesed piirid. Küsimus on, mis põhimõtete järgi neid avardada ning millisel hetkel öelda: ei, see pole meie võimuses. Laduda üles kolosse, millega suurüritustevahelisel ajal pole midagi peale hakata, ei ole mõistlik.



Teisalt oleks samuti rumal jätta otsimata võimalusi, millised hooned ja asukohad Tallinnas võiksid tulevikus põhimõtteliselt olla kohandatavad tippkohtumiste jaoks ning vahepealsel ajal teenida ülalpidamist tavapärasemat mõõtu ettevõtmistega. Kas näiteks Tallinna linnahall võiks olla tugev kandidaat, kui erimeelsuste sasipuntrast ühise kasu nimel üle olla? Mis õigupoolest sai kavast kujundada vanast Sakalast, praegusest Solarisest, konverentsikeskus?



Miks mitte minna õppima rumeenlaste juurde? Neil oli käepärast võtta diktaator Ceauşescu ehitatud ­330 000 ruutmeetril laiutav 3100 ruumiga palee. Rumeenlased on selle majaga, praeguse parlamendihoonega, kurja vaeva näinud ka pärast suurushullu kommunisti maiste kelluviibutuste lõppu. 2008. aasta NATO tippkohtumisele kulunud ligi 340 miljonist kroonist läks enamik just hoone sobitamisele. Mine tea, võib-olla leiaks Bukarestist inspiratsiooni, milline võiks olla sobiv kellu ja korraldustöö vahekord Tallinnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles