Enamikku riigieksameid ei kajasta suurelt televisioon, lehed ja online-meedia. Teistele eksamitele ei eelne haridusministri raadioesinemist. Teiste riigieksamite küsimuste kohta ei küsita arvamusliidrite kommentaare. Ülejäänud riigieksamid peale kirjandi on lihtsalt teadmiste kontroll, millele pööratakse tähelepanu reeglina siis, kui midagi on valesti.
Küpsuskirjand on aga millegipärast teistsugune eksam. Sellega kaasneb teatud rituaalsus, nagu ministri kõne ja teemade ettelugemine raadios, mis on puhtpraktiliselt ebavajalikud, ent mis samas igal aastal korduvad.
Tõenäoliselt on asi selles, et tegemist on ühe eesti kultuuri jaoks olulise initsiatsiooniriitusega, millega tähistatakse noore eestlase vastuvõtmist täiskasvanu eestlaste sekka.
Kuna eestlased defineerivad end keele kaudu, on Eestis oma keele selgeksõppimist näitav eksam oluliselt suurema sümboolse tähendusega kui lihtsalt ettevalmistus ülikooliks. Küpsuskirjandiga maha saamine näitab just, et ellu on astunud uus täiskasvanud eestlane.