Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Võitlus eurokoolituse ümber

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
VAHUR MADE
Vahur Made on Tartu Ülikooli ajaloolektor.

Rünnakud euroülikooli projekti vastu näitavad, et võitlus eurokoolituse ümber on üha tihenemas. Ei valita vahendeid, kuidas konkurente turult eemale tõrjuda.

Pärast euroülikoolile koolitusloa andmise edasilükkamist vallandas «Eesti Päevaleht» projekti vastu võimsa laimukampaania. Paralleelselt sellega ilmus teade Concordia ülikooli kavandatavatest eurokoolituse kursustest. Ühele koolile seatud takistuste pealt näib teine kiirelt püüdvat plusspunkte koguda.

Euroülikooli käivitajate suhtes polnud haridusministeeriumi käitumine kindlasti aumehelik. Ministeeriumi koolituslubade väljaandmise komisjon võttis 22. septembril vastu otsuse, et ei saa kinnitada euroülikoolile koolitusluba, sest viimase registreerimisdokumentides on mitmeid küsitavusi.

Koolile heideti ette tema nime («ülikool» olevat eksitav, sest euroülikoolis tahetakse hakata andma rakenduskõrgharidust), liiga suurt ainepunktide arvu ning mitmeid muid seiku. Tõenäoliselt polnud komisjoni vaatevälja jõudnud fakt, et veel samal päeval olid euroülikooli käivitajad saatnud ministeeriumisse uued paberid juba parandatud andmetega.

30. septembril koolile lähetatud seletuskirjas ütleb haridusministeeriumi kantsler Georg Aher, et loa andmist kaalutakse siis uuesti, kui kool on ministeeriumi osutatud puudused kõrvaldanud. Mõnevõrra aitab see olukorra näotust siluda. Seniks, kuni lõplikku otsust pole langetatud, peaksid ministeeriumi ametnikud vähemalt lõpetama euroülikooli aadressil sapiste märkuste jagamise ajakirjandusele ja üliõpilaste vanematele.

Piiratakse konkurentsi

Teisest küljest tõstatab euroülikooli juhtum ka mitmeid küsimusi. Esiteks, miks ei võiks haridusministeerium erakooli astujatele appi tulla ning nendega koos läbi kaaluda ja töötada kõik vajalikud dokumendid? Ei saa kõigilt nõuda, et nad Eesti riigi sasipuntras bürokraatiat sama hästi tunneksid kui ministeeriumide ametnikud ise. Ministeeriumil võiks karistamise kõrval olla ka abistav funktsioon.

Teiseks näib Eesti haridusjuhtide hulgas üha rohkem levivat mõttelaad, et erakooli asutamine on kuritegu. Õpilastelt-üliõpilastelt tahetavat pettusega suuri õppemaksusid välja pressida, on see argument, mis avalikkuse ette heidetakse, juhul kui ühe või teise erakooli töölehakkamist soovitakse takistada.

Põhjuste tegelikud tagamaad peituvad äris. Juba olemasolevad erakoolid ei soovi, et konkurents Eesti kitsukesel turul tugevneks, ning nii on nende huvides avaldada haridusministeeriumile võimalikult palju survet, et uute koolide loomine ära hoitaks. Siinkohal tasuks meenutada avaldust, millega mõni aeg tagasi tulid avalikkuse ette Eesti Erakõrgkoolide Liitu asutada püüdvad humanitaarinstituut ja Concordia ülikool. Nimelt et Eestis on erakoole juba liiga palju. Peagi peaks algama samasugune protsess nagu panganduses: ühed peavad kaduma, teised saama vabanenud turuosa (s.t õpilased) endale.

Euroõpetus levib

Nii on eurokoolitus saamas üha tiheneva konkurentsi objektiks. Kui veel mõni aasta tagasi õpetati Euroopa Liidu ja eurointegratsiooniga seonduvat juhuslikult siin-seal ja mõne muu distsipliini raames - näiteks osana rahvusvahelistest suhetest, majandusest või õigusteaduse ainetest -, siis nüüd püüab iga endast vähegi lugu pidav kõrgkool viia oma õppeplaani ka euroained.

Katalüsaatoriks on kindlasti olnud Euroopa Komisjoni juulikuine otsus, millega soovitati euroliidul kutsuda Eesti liitumiskõnelustele. Tuhandetele karjäärihimulistele eesti noortele on sellega avanenud perspektiiv saada tulevikus töökoht Brüsseli eurostruktuurides või hakata Eesti riigiametites tegelema euroasjadega.

Juba praegu kuulub Euroopa Liidu põhiolemuse ja -faktide tundmine riigiametnikele esitatavate kvalifikatsiooninõuete hulka. Neid, kes eurodistsipliine õppida tahaksid või õppima peaksid, on päris kenake hulk.

Erakoolid alles ärkamas

Muutumas on ka euroaineid õpetavate koolide nimestik. Euroõpetuse pioneeriks on senini olnud Eesti Diplomaatide Kool, mis mitmel viimasel aastal on keskendunud just eurospetsialistide koolitamisele.

Ka Tartu Ülikooli juures on juba mõnda aega tegutsenud euroteaduskond, mis on aga seni andnud rohkem üldteadmisi majandusest ja õigusteadusest, mitte niivõrd just Euroopa Liidust. Alles sellest sügisest on TÜ õigusteaduskonna juures käivitunud õiguse alane õpetus.

Erakõrgkoolid on euroõpetusele alles ärkamas. Ning euroülikooli ümber vallandunud võitlus näitab, et nende konkurents selle õpetuse osas muutub väga pingeliseks.

Haridusministeerium peaks seda konkurentsi omalt poolt soosima. Mida suurem on üliõpilaste valikuvõimalus eri koolide vahel, seda kindlam, et ta saab eurodistsipliinides parima hariduse. Kindel viis euroõpetuse tase Eestis alla viia on kinnitada see paari kooli pärusmaaks.

Tagasi üles