Aastaid puudub Eestis riigiametnike õiglane palgakorraldus. Väga suured on tegelikku ametnikutööd tegevate ametnike ja kõrgemate ametnike palgaerinevused.
Vastukaja: Eestis puudub riigiametnike õiglane palgakorraldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgemate ametnike kõrgete palkade puhul on tavaks rääkida suurest vastutusest. Senini ei tea ühtegi juhtumit, kus kõrge riigiametnik oleks millegi eest vastutanud.
Toon näiteks maksu- ja tolliameti. Kas maksu- ja tolliameti kõrgematest ametnikest on keegi tegelikult millegi eest vastutanud selle sõna otseses mõttes? Kas kellegi kõrgema ametniku suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus?
2009. aastal olid ligi 130-l maksu- ja tolliameti keskuse kõrgemal ametnikul makstavad lisatasud suuremad kui nende ametipalk. Sama ameti Põhja maksu- ja tollikeskuses olid 2009. aastal enam kui 100 kõrgemal ametnikul lisatasud kõrgemad kui ametipalk. Nimetatud lisatasud olid tunduvalt suuremad kui tavaliste maksu- ja tolliametnike aastapalk. Kas me saame rääkida õiglasest palgakorraldusest?
Üheks põhiliseks lisatasude maksmise aluseks loetakse senisest tulemuslikumat tööd. Milles selline senisest tulemuslikum töö väljendub, selles ei ole ma aastate kestel arusaamisele jõudnud.
Kõrgemate ametnike lisatasud ja vahe tavaametnike palkadega on pidevalt kasvanud. Need palgavahed on tunduvalt suuremad kui palgavahed tavaametnike ja kõrgemate ametnike palkade vahel Soome riigiametites.
Maksu- ja tolliameti sisemise palgakorralduse panevad paika kõrgemad ametnikud. Tegelikult määravad nad endile kõrge palga ise. Samas öeldakse, et meil ei ole vahendeid tavaliste maksu- ja tolliametnike ametipalga miinimumi tõstmiseks 8000 kroonini.
Senini ei ole ametiühinguid sisuliselt kaasatud õiglase palgakorraldusele väljatöötamisele. Riigiametnike ametiühingud on meil nõrgad, neil puudub streigiõigus. Kohtuvaidlused meie kohtutes palkade küsimuses ei ole lõppenud mõistliku aja jooksul, vaid on kestnud aastaid. Vahepeal on ameti poolt jõutud vastu võtta mitmeid uusi palgajuhendeid. Ametiühingutel Eestis sisuliselt puuduvad mõjusad vahendid oma õigust eest seismiseks.
Ka tulevik ei näita riigiametnike ebaõiglases palgakorralduses muutusi. Edaspidigi tahetakse ainuotsustamisõigus anda kõrgematele ametnikele, kes ei unusta ka edaspidi määramast endile kõrgeid palku. Kategooriliselt ollakse riigiametnike ametiühingute kaasamise vastu.
Maksumaksjad peaksid nõudma riigiametnike palkade, nendele makstavate lisatasude pidevat avalikustamist. Riigiametnike õiglase palgakorralduse väljatöötamisse peaksid olema kaasatud kõik riigiametnike ametiühingud, Eesti Maksumaksjate Liit, kaasa peaksid saama rääkida kõik maksumaksjad. Ametiühingutele tuleks anda mõjusad vahendid oma õiguste eest seismiseks.