Hiiuelu ajakirjanik Urmas Lauri kirjutab, et kodusaare neljas omavalitsuses võib täheldada kolme mõtteviisi ühtse tuleviku asjus.
Urmas Lauri: Hiiumaa Põhi ja Lõuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
iiumaa 8500 elanikku annavad korraliku valla mõõdu välja. Kuigi ka Hiiumaal on pärast 15 aastat kestnud läbirääkimisi kaks omavalitsust ühinemas, pole praegustest poliitilistest jõujoontest võimalik välja lugeda, et neid veel lisanduda võiks. Ent valimised võivad suhtumisse muudatusi tuua.
Seda, et valimised on tulemas, võis umbes nädala jooksul, mil poliitiline välireklaam lubatud oli, täheldada vaid Kärdlas, kus Reformierakonna kandidaat Hiiu vallavanema toolile, saare kaugeimas tipus Kalanas elav Tarmo Kriis teatas hiigelsuurel treileriplakatil, et ta on uhke Kärdla üle. Ka üks Emmastes võimule pürgiv seltskond lasi plakateid trükkida, mis said küll vaid paar päev neile tähtsatest lubadustest teatada.
Hiiumaa neljas omavalitsuses võib täheldada kolme mõtteviisi saare ühtse tuleviku asjus. Kõrgessaare ja Kärdla ühinemisel tekkivas Hiiu vallas on volikokku pürgijad valdavalt arusaamisel, et Hiiumaa peaks olema üks vald.
Käinas, mille võlakoormus on väike, arvatakse, et üks vald oleks tore küll, kuid ainult siis, kui ühinemisel on ka liitujate rahakotid võrdselt võlatähtedega koormatud. Emmastes ja Pühalepas on praegused võimulolijad selgelt liitumise vastu.
«Hiiumaa ühinemine on protsess, mis võib juhtuda kas jõuga või juhul, kui asi on küpseks saanud,» selgitas Käina vallavanem Omar Jõpiselg ja lisas, et tema jõuga ühinemiste poolt ei ole, sest see võib kogukonna mällu pikaks ajaks trauma jätta.
Jõpiselg selgitas, et üks ühinemise eeltingimusi on eri piirkondade laenukoormuse ja kassavoogude ühtlustumine. «Kui vaba raha tekib praegu paraku rohkem lõunaosariikides, siis on arusaadav, miks need ei ole altid põhjaga ühinema,» rääkis Käina vallavanem.
Valimisnimekirju sirvides võib täheldada, et Hiiumaa on üle keskmise naisesõbralik. Kui Eestis on valimisnimekirjades keskmiselt 40 protsenti naiste käes, siis Hiiumaa 195 kandidaadist on naisi 84 ehk 43 protsenti ning Käina vallas on valimisnimekirjades naisi rohkem kui mehi – 52 protsenti.
Kuigi parteide peakontoreist tehakse valijaile selgeks, et hääl tuleb anda just erakonna nimekirja poolt, sest sõpruskond ehk teisisõnu valimisliit ei suuda oma valijat nii hästi esindada kui partei, siis Hiiumaal võib täheldada parteistumise vähenemist. Näiteks on Käina eelmiste valimiste Reformierakonna nimekirjast saanud valimisliit Arenev Käina Vald, samuti on manööverdamisi eelmistel valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas osalenute hulgas.
Ainsana on oma nimekirjaga kõigis omavalitsustes väljas Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond pürib võimu juurde kolmes (Hiiu, Emmaste, Käina) ning oravapartei kahes (Hiiu ja Pühalepa) vallas. Vaid ühes vallas (Hiiu) on oma kandidaatidega väljas sotsid.
Oma nimekirjad on Hiiumaal esitanud 19 seltskonda. Lisaks parteinimekirjadele on valimisvõitlusse minemas ka üheksa valimisliitu ja kaks üksiküritajat.
Valimisvõitluses osalevad kõik praegused omavalitsusjuhid, kuid omapäraseim seis on Hiiu vallas, mille volikokku pürivad pea kõik viimase kahekümne aasta Kärdla linnapead (seitsmest kuus, puudub vaid üks naislinnapea).
Emmastes võivad praegused vallajuhid valijaile rahumeeli kuulutada, et Emmaste on kõikvõimalikes valdade pingeridades eesotsas ning seega on nende valitud tee õige. Kui aga vaadata valimisnimekirju, võib nentida, et rahulolematus on siiski suur.
Vallavanemat, IRLi kuuluvat Tiit Peedut partei oma nimekirja kandideerima ei kutsutud, mistõttu nii vallavanem kui ka volikogu esimees Merike Kallas üritavad võimul püsida kümneliikmelise valimisliidu Emmaste Eduks nimekirjas kandideerides. Nemad on ka selgelt välja öelnud, et nende nimekiri ei toeta ühtse Hiiumaa valla moodustamist. Emmaste saab ise väga hästi hakkama.
Emmastes kandideerivad ka valimisliit Ühtne Emmaste, IRL ja Keskerakond. Nende edu konkureerimisel võimunimekirjaga seisneb eelkõige sellest, kuivõrd ühiselt nad on oma kampaaniat suutnud korraldada.
Hiiu vallaks ühineval Kärdlal ja Kõrgessaarel tegelikult ühist piiri polegi. Koguni seadust muudeti, et selline ühinemine teoks saaks. Nimekirjaga on välja tulnud kõik neli parlamendierakonda, lisaks on moodustatud kolm valimisliitu.
Kärdla linnapea Georg Linkov on IRLi esinumber. Endisel sõjaväelasel on nii tuliseid vastaseid kui ka andunud toetajaid. Linkov on sadamalinnapea, ta on ka laulupealinnapea ning mees, kes on viinud Kärdla Eesti avalike WCdega linnade kaardile. Tema trumbiks ja ka nõrkuseks on Kärdla sadam, mida paarkümmend aastat on kavandatud ning mis on tema ametiajal teoks saamas. Samas on Kärdla lisamine sadamalinnade loetellu linna laenukoormust niivõrd suurendanud, et teised vallad on ühinemisläbirääkimiste laua tagant lahkunud.
Kõrgessaare praegused vallajuhid, nii volikogu esimees kui ka vallavanem, tüürivad oma 19-liikmelise nimekirjaga Üks Hiiumaa võimule ka ühendvallas. Liidu nimes kajastub ka üks nende peamisi seisukohti, et Hiiumaal peaks olema üksainus vald. Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk on ametis olnud üle 13 aasta ning see tõsiasi kergitab ka tema valimisnimekirja aktsiaid.
Hiiu vallavolikogu koosseis sõltub ilmselgelt sellest, kui aktiivsed on maakad, st Kõrgessaare valla valijad võrreldes linnakatega, st Kärdla valijatega. Valijate suhtarv on suurelt linna kasuks – kolm ühele –, kuid innuka osalemise korral on võimalik, et Kõrgessaare viimane vallavanem Valk peab Hiiu valla esimese vanemana veelgi jätkama.
Kuigi «parte» Hiiumaa valimistel ei ole, isegi ainus Hiiumaalt valitud riigikogu liige Kalev Kotkas ei osale, ollakse Reformierakonna vallavanema kandidaadi, aastaid tööandjate esindusorganisatsiooni juhina tegutsenud Tarmo Kriisi suhtes skeptilised. Kaheldakse, kas mees on valimisedu korral nõus oma pealinna mugavast kontorist Kärdlasse Keskväljaku klaasmajja Hiiu valda juhtima tulema.
Hiiu valla omapäraseim nimekiri on valimisliit Surf ja Seiklus, mille kolmenimeline loend koosneb Ristna surfiparadiisis toimetavast Paap Kõlarist ning tema pojast ja tütrest.
Käinas suurt rebimist volikokku pole, mis võib anda märku sellest, et vallal läheb hästi. Oma nimekiri on nii vallavanemal kui ka volikogu esimehel ning ka Keskerakonnal ja IRLil.
Praeguse volikogu esimehe Üllar Padari valimisliidu Arenev Käina Vald ning vallavanem Omar Jõpiselja valimisliidu Koostöö kõrval võib nn kuningategijaks osutuda Keskerakonna nimekiri. Kui kaks suurt kokku ei suuda leppida, võib, nagu seda varemgi on juhtunud, võimupiruka juurde pääseda just nende seltskond.
Uued tuuled on puhumas ka Pühalepas, kus selgelt joonistuvad välja liitumise toetajad ja vastased. Praegu võimul olev seltskond kandideerib valimisnimekirjas Koduvald. Sinna kuuluvad ka vallavanem Ants Orav ja IRLi liige, volikogu esimees Toomas Remmelkoor. Nemad liituda ei soovi.
Valimisliit Hiiumaa Heaks on aga kuulutanud, et nemad on ühtse Hiiumaa poolt. Samas täpsustatakse, et kindlasti ei asuks nad võites kohe uisapäisa liituma, kuid ollakse huvitatud läbirääkimiste alustamisest. Aga see pole ainus vastuolu, mis nende kahe suure võitluses silma torkab. Liidu Hiiumaa Heaks seltskond üritab valijaile selgeks teha, et klantspaberil võimuliitlaste valimislubadused on üks, tegelik elu aga hoopis midagi muud.
Reformierakonnal on Pühalepas nimekirjas kaks ning IRLil üks kandidaat ning Pühalepa vald on ka ainus, kus valimistel kandideerivad üksikkandidaadid Tiit Kerves ja Ivo Lõppe. Vastasseisu tõsidust kinnitab seegi, et konkurents volikogu kohale on suurim just selles vallas ning kuigi Koduvallal on oluliselt pikem nimekiri (26) kui liidu Hiiumaa Heaks seltskonnal (19), pole sugugi kindel, et üle kümne aasta vallavanema toolil istunud Ants Orav seal ka valimiste järel koha sisse võtab.