Kadri Simson riigikogu ühe opositsioonifraktsiooni esimehena on silma paistnud emotsionaalsete sõnavõttudega riigikogu istungitesaalis ja ühe ööistungite korraldamise eestvedajana.
Kadri Simsoni esimene skandaal
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. oktoober 2013, 00:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse suuremasse skandaali tõmbas Simsoni tema endine võitluskaaslane Tarmo Lausing, kes tuli tema nimega avalikkuse ette selle nädala alguses. Lausing ütles, et eelmisel nädalal ilmunud intervjuus mainitud riigis kõrgel kohal olev keskerakondlane, kes talle parteikassasse viimiseks 350 000 krooni andis, on aastatel 2003–2007 Keskerakonna peasekretär olnud, praegune Keskerakonna aseesimees Kadri Simson.
Kadri Simson eitab kõiki Lausingu süüdistusi. Kumb neist tõtt räägib, kumb valetab, seda ei saa avalikkus tõenäoliselt kunagi teada, kuna prokuratuur kriminaalmenetlust ei alusta.
Hoolimata ränkadest süüdistusest on Simson avalikult kõneldes jäänud vaoshoituks ja hoidunud teravatest kommentaaridest oma süüdistajate aadressil. Simson seostas Lausingu öeldut lähenevate valimistega ja ütles, et ei kavatse kohtusse pöörduda ning talle piisab, kui Lausing pärast valimisi tema käest vabandust palub.
Ühe põhjusena, miks ta kohtusse ei lähe, tõi Simson vanasõna: «Seaga ei maksa mutta maadlema minna – siga saab palju lusti, sina saad lihtsalt sopaseks.»
Kuna Lausingu väljaütlemiste kontrollimiseks kriminaaluurimist ei tule, siis hääbub Keskerakonna rahastamisskandaal ilmselt tunduvalt kiiremini kui eelmisel aastal puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaal.
Lausingu sõnade toetuseks on samalaadsete avaldustega üles astunud Henri Kaselo ja Mart Viisitamm, kuid nendegi sõnad pole skandaalile suuremat kaalu andnud. Mart Viisitamm rääkis oma paljastustes põhjalikult, kuidas nad aastatel 2002–2005 koos Kadri Simsoniga ettevõtjatelt saadud raha erakonnale tõid. Raha paigutamiseks oli kaks varianti: tasuti partei arveid või leiti inimesed, kelle kaudu see annetustena erakonna kontole tagasi tuli. Kokku jõudis Viisitamme sõnul tema ja Kadri Simsoni vahendusel Keskerakonna kontole viis kuni kümme miljonit krooni.
Viisitamme ja Kaselo väiteid seostab Simson lähenevate valimistega. Viisitamme puhul nimetas Simson põhjusena isiklikku vaenu, kuna just Simson oli see, kes Viisitammelt kolm aastat tagasi erakonna Pärnu piirkonna juhtimise üle võttis.
Kõigil Simsoni vastu suunatud süüdistustel on ühine joon. Väidetav musta raha toomine erakonda toimus rohkem kui viis aastat tagasi, seega on kuritegu juba aegunud ja prokuratuur seda uurima ei hakka.
Samuti on mustast rahast rääkijatel üks ühine joon. Nad ei ole enam Keskerakonna toiduahelas ning nende sissetulekud ei sõltu partei kaudu saadud töökohast. Lausingu üleskutse keskerakondlastele rääkida erakonna mustast rahastamisest ei leia tõenäoliselt järgijaid, kuna mitmed potentsiaalsed rääkijad on erakonna kaudu saadud töökohal. Seda tunnistas sel nädalal Postimehele ka üks Keskerakonna liige: et töökoha tõttu ei saa ta Keskerakonna rahastamisest paraku rääkida.
Seega tuleb Kadri Simson oma esimesest suuremast skandaalist ilmselt puhtalt välja, kuna tõendeid ei ole ja väidetavad teod on toimunud liiga ammu.