Tallinna keskerakondlik linnavalitsus otsustas oma kõige piinlikumad ja lamedamad etendused anda miskipärast just eile – ülemaailmsel vaimse tervise päeval. See veidrus, mille keskerakondlased eile Ülemiste liiklussõlme avamisel kraanaga mõneks minutiks üles tõsta lasid, ning muu tingel-tangel sinna juurde maksis Tallinna maksumaksjatele mitme õpetaja aastapalga jagu eurosid.
Tulemus, lisaks häbematule maksumaksja raha raiskamisele, oli paar minutit lapsikut dialoogi koleda vahtplastist monstrumi ja Keskerakonna esimehe vahel – see vaatepilt oli uskumatult tobe. Isegi kui me unustame hetkeks võõra raha raiskamise ja proovime mõista, et kurioosse etendusega püüti tähelepanu, jääb ometi inimlikult arusaamatuks, miks laseb Savisaar oma alluvatel ennast sedavõrd naeruväärsetesse olukordadesse panna.
Eile avaldatud valimiste valvurite «autahvlile» pääsesid eranditult vaid keskerakondliku linnavalitsuse häbematused. Praegune Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut on valimiskampaanias kasutusele võtnud hirmutamise ja ähvardamise. «Ametnike hirmutamine, see tähendab ametipositsiooni kuritarvitamine, on enamat kui ainult hea valimistava rikkumine,» ütles Kaarel Tarand, üks valimiste hea tava valvuritest ja lisas: «Siin minnakse vastuollu meil seadusesse jäädvustatud arusaamaga avaliku teenistuse neutraalsusest.»
Eesti e-valimiste mustamine on samuti võtnud enneolematud mõõtmed. Tallinna linnavalitsus reklaamib enda korraldatavat omavalitsusfoorumit «Saatan valib internetis», hirmutades inimesi e-hääletamist mitte kasutama, rääkides selle väidetavast ebaturvalisusest. Sellise käitumise taga on ilmselgelt keskerakondlaste arvamus, et e-valimised aktiveerivad rohkem neid, kes pole nende poolt.
Nagu on selgunud politoloogide pikaajalisest e-valimiste uuringust, pole keskerakondlaste sellisel hirmul tegelikkusega mingit pistmist – e-valimised ei anna eelist ühelegi erakonnale. Seega mustavad ja halvustavad keskerakondlased Tallinna kodanike raha eest ühte valimisviisi mitte ainult alusetult, vaid selline tegevus pole isegi nende eesmärkidest lähtuvalt neile endile kasulik. Küll aga külvab see Eesti ühiskonnas usaldamatust.
Pronksöö aktivistide ja rüüstamiste eest kohtulikult karistatud tegelaste kaasamine eilsele meeleavaldusele Toompeal on aga juba järgmine tase.
Maksumaksja raha kulutamine sisuliselt erakonna kampaaniaks on nii ulatuslik ja varjamatult häbematu, et kõikvõimalike heal paberil ja värvitrükis kutsekaartide peale, mis Tallinna inimeste postkastidesse potsatavad, ei jaksa keegi enam pahandadagi.