Online-väitlus: kelle huvist lähtutakse Tallinna linnaruumi arendamisel?

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yoko Alender
Yoko Alender Foto: Toomas Tatar

Tallinna linnaruumi arendamisel ei lähtuta avalikust huvist, leiab IRLi nimekirjas Tallinna volikokku kandideeriv Yoko Alender tänases online-väitluses. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu (Keskerakond) kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema osapoole avakõne ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

YOKO ALENDERI AVAKÕNE

Tallinna linnaruumi arendamisel ei lähtuta avalikust huvist

Väidan, et Tallinna linnaruumi arendamisel ei lähtuta avalikust huvist. Selgituseks toon välja kolm kõige olulisemat probleemi ja neid selgitavad asjaolud.

1. Visiooni puudumine – Tallinn on korraldanud küll arvukalt visioonikonverentse, ent kahjuks ei peegeldu visiooni olemasolu linnaruumi arengut juhtivates dokumentides. Linnaosade üldplaneeringute koostamine on veninud (Põhja-Tallinn, Kristiine algatati 2006 ja Nõmme 2001), sisult on need pigem olemasoleva olukorra kirjeldus kui linna visiooni kava.

Reaalsuses kujundatakse linnaruumi üksikute valitud ehk poliitiliselt või majanduslikult sobivate investorite meelehea järgi ühe krundi kaupa. Näide sellest on mereääre arendamine – Paljassaarest Viimsini leidub krunte (sh Pirita Top), mis on ükshaaval maha müüdud, ja samal ajal puudub planeering, mis käsitleks mereääre arengut tervikuna. Järeldan siit, et sellisel linnaruumi kujundamisel puudub visioon ja ei lähtuta avalikust huvist.

 2. Valitsemiskultuur – praeguse linnavalitsuse valitsemiskultuuri juurde kuulub kinnisus, populism ja surve ametnike politiseerumisele, puudub tegelik sisuline soov ja harjumus kaasata avalikkust linnaruumi kujundamise protsessidesse. Paljureklaamitud «Tallinna positiivse programmi» raames koguti kaubanduskeskustes inimeste arvamusi. Kogutud ettepanekuid ei ole avaldatud. Samal ajal oli väljatöötamisel linna arengukava, millega pannakse paika pealinna arengusuunad aastateks 2014-2020 - olulisim dokument linnaeelarve ja ka EL rahade jaotuse osas. Arengukava koostamisse ei kaasatud asumiseltse ega teisi kodanikeühendusi, ei toimunud ka avalike arutelusid. Teabenõudele vastava info saamiseks Linnaidee esindajale ei vastatud. Võib järeldada, et sellise valitsemiskultuuri esindajad, kes elanikkonda otsustusprotsessidest eemal hoiavad ei lähtu linnaruumi kujundamisel avalikust huvist.

 3. Korruptsioon - Tallinnas esindab praegune linnavalitsus pigem kitsa võimu kuritarvitava seltskonna huve. See on tegelikkuses ilmselt peamine takistus, miks linnaruumi praeguse linnavalitsuse juhtimisel ei lähtuta avalikust huvist. Praeguse linnavalitsuse võimul olemise ajal on kohtus erinevate korruptsiooni kuritegude eest süüdi mõistetud hulk tippametnikke - nende hulgas kõige otsesemalt linnaruumi kujundamist juhtima pidanud TLPA [Tallinna Linnaplaneerimise Ameti - toim] endine juht T. Õispuu, keskfraktsiooni endine juht E. Sepp ja abilinnapea T. Aasa nõunik I. Parbus ja transpordiameti töötaja V. Lõugas.

Siit saame järeldada vaid üht – linnavalitsuse töö põhineb kõrgemal tasemel korruptiivsetel skeemidel ja üksikute isikute erahuvil, mitte avalikul huvil. Lisaks on oluline välja tuua, et kui linnavalitsus peaks silmas avalikku huvi, oleks vastutavad juhid peale selliste korduvate illegaalsete juhtumite ilmsiks tulemist oma positsioonidelt lahkunud – seda toimunud ei ole.

ARVO SARAPUU AVAKÕNE

Linnaruumi arendamisel lähtutakse avalikust huvist

Planeeringulahendus on alati avaliku ja erahuvi kompromiss, kusjures eelisseisundis on avalik huvi. Tallinnas kehtib alates aastast 2001 üldplaneering, samuti on kehtestatud erinevad teema- ja linnaosade üldplaneeringud.

Tallinn lähtub linnaruumi arendamisel järjepidevalt avalikust huvist, sest:

1. Tallinna üldiseks arengueesmärgiks on kujundada linnas kvaliteetne inimsõbralik elukeskkond. Selleks on vastu võetud mitmeid ruumilise planeerimise dokumente, alates 2004 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringust. 2007 kiitis linnavolikogu heaks merele avamise kontseptsiooni, mis loob raamid Tallinna mereäärsete alade ühtsele arendamisele. Samal aastal töötati välja  Tallinna mereäärse kergliiklustee - Rannapromenaadi ideelahendus, mis on üheks alusmaterjaliks kõigile seal piirkonnas koostatavatele detailplaneeringutele, millega tehakse eraarendajatele kohustuslikuks mereäärse avaliku rannapromenaadi väljaehitamine. See tõestab, et linn ei tegutse mitte investorite, vaid avalikkuse heaks.

2. Teiseks oluliseks arenguprioriteediks on kesklinna tihendamine, vähendamaks valglinnastumist. Selle edukuse üheks mõõdupuuks on Tallinna rahvaarvu suurenemine. Lähtuvalt rahvastikuregistri andmetest on kesklinna rahvaarv kasvanud keskmisest kiiremini.

3. Kolmanda olulise eesmärgina peab ära mainima avaliku ruumi kvaliteedi tõstmise. Siinkohal tooksin näidetena Vabaduse väljaku, Harju tänava, aga ka linna koostatud tsoneerimiskava alusel loodud Rotermanni kvartali avalik ruum.

4. Linnas on lisaks linna üldplaneeringule alates 2004 kehtestatud neli täpsustavat osaplaneeringut (Russalka ja Paljassaare vahelise ranna-ala, Mustamäe, Pirita ja Lasnamäe elamualade üldplaneeringud). Lisaks on linn koostanud kaks avaliku huviga seotud valdkonda käsitlevat teemaplaneeringut - kõrghoonete paiknemise ja kesklinna miljööväärtuslike puitasumite kaitse- ning kasutustingimuste kohta.  

5.    Seda, et inimesed on mõistnud Tallinna linnaruumi pidevat paranemist ja kvaliteedi tõusu, tõestab vast kõige paremini viimase 4 aasta jooksul ligi 24 000 inimese võrra kasvanud rahvaarv.

Teie teine väide valitsemiskultuuri kinnisusest on tingitud ilmselt lihtsalt teadmatusest.  Ma olen kindel, et nii palju avaliku arvamuse kaasamist ja arvestamist ei ole ükski linnavalitsus enne meid praktiseerinud. Alustame näiteks avalikest rahvaküsitlustest, mille kõige suurema vastajate arvuga küsimus oli kas Tallinnas soovitakse tasuta ühistransporti. 

Tallinna positiivse programmi raames koguti kaubanduskeskustes inimeste arvamusi, lisaks sai neid esitada meili teel ja linnosa valitsustes. Kõigis linnaosades toimusid avalikud arutelud ja rahvas ise hääletas nendel koosviibimistel ideede poolt, mille täitumist lähema nelja aasta jooksul soovitakse. Taas oli kõigil huvilistel reaalne võimalus kaasa lüüa, kas ideid esitades või nende poolt /vastu hääletades.

Linn kaasab paljudesse oma suurtesse tegemistesse alati kolmandaid osapooli. Erialaliitude, MTÜ-de, ettevõtjate ja paljude riiklike asutuste koostöös on sündinud näiteks sellised suurüritused nagu Ettevõtluspäev, Keskkonnasõbraliku liikumise kuu, Heakorrakuu, Autovaba päev, Energiapäev. Seda loetelu võiks veel jätkata aga kinnitan veelkord, et kõik suured linna ettevõtmised sünnivad alati koostöös väga paljude osapooltega.

Teie kolmandas väites kirjeldatud korruptsioonijuhtumid on tänaseks ajalugu. Isikud linnavalitsuse süsteemis ei tööta ja on saanud oma karistuse ning avaliku hukkamõistu. Tänaseks oleme rakendatud mitmeid samme selleks, et taolisi juhtumeid vältida. Kinnitan, et valdav enamus linnavalitsuse süsteemis töötavatest inimestest on väga pädevad, pühendunud ja töökad ning mõne halva näite põhjal üldistamine, et tööpõhineb korruptiivsetel skeemidel, on ülekohtune.

Moderaatori kommentaar: eitav pool hilines oma avaseisukohtade saatmisega 36 minutit.

YOKO ALENDERI VASTUREPLIIK (Lisatud kell 10.50)

Minu poolt esitatud tõestusi te suures osas ei kommenteerinud. Planeeringute koostamine  on linnavalitsuse töös elementaarne. Mina tõin näiteid, kus vaatamata üld- või linnaosa üldplaneeringute olemasolule avalikku huvi ei arvestata. Näiteks Pirita Topi ja Hipodroomi juhtumis on avalikkus olnud sunnitud kohtu kaudu oma huvide kaitsmist taga nõudma – ilmselt ei ole nende huvid piisavalt arvesse võetud, kui on olnud vajadus minna nii kaugele.

Kooskõlastades detailplaneeringuid, mis üldplaneeringutele ei vasta, tõestab linn, et üksikarendaja huvi maksab rohkem kui nt Kalasadama puhul terve hulga avalikkuse esindajate esitatud vastuväited. Soo tänava suhteliselt positiivne lahendus sündis tänu kohalike jõulisele ja oskuslikule sekkumisele, tegemist oli professionaalsete planeerijatega, kes oskasid infot otsida ja sekkuda, tavakodanikel seda võimalust ei olnud. Linn ei avalikusta täna teede ja tänavate planeeringuid, mis on oluline osa meie avalikust linnaruumist ning mille kujundamisel me kaasa rääkida ei saa.

Debatt toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös omavalitsuste valimiste eel korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti. Väitluste üheks osapooleks on alati Keskerakonna kui Tallinna praeguse võimupartei esindaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles