Rein Veidemann: keel algab tekstist

Rein Veidemann
, TLÜ professor / Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Veidemann
Rein Veidemann Foto: Peeter Langovits

Emakeelepäevaga tähistatakse ühtlasi eesti esimese luulegeeniuse Kristian Jaak Petersoni sünnipäeva.

Tema see oli, kes oodis «Kuu» küsis «selle maa keele» õiguse järele «igavikku omale otsida». Eesti ühiskeele manifest ilmus siiski inimpõlv enne Petersoni – selleks oli 1739. aastal põhjaeestikeelne täispiibel.



Eesti keel ilmutas end kirjakeelena ja viis lugemisoskuseni pühade tekstide kaudu. Peterson räägib ka keelest, mis tõuseb taevani «laulu tules» (või «tuules»). Luule oli kahtlemata sel ajal veel püha ja Jumal oli esimene luuletaja (võrrelgem kas või Kreutzwaldi pöördumist «Laena mulle kannelt, Vanemuine»). Siis tulid riburada teised tekstid, jutud ja ajaleheartiklid, mis algul olid ka nagu «ajaviide peeru valgel».



Kui Karl August Hermann 19. sajandi lõpul püüdis kokku panna eesti esimest entsüklopeediat, oli ta arvamisel, et eesti keel on piisavalt arenenud igasuguste tarkuste tekstideks vormimiseks. Aga kulus veel mitukümmend aastat, enne kui esimene entsüklopeedia ilmus.



Kui keel oleleb üksnes suhtlusvahendina, siis ta lamestub. Keel algab tekstist (mõttest ja kujutisest) ja areneb kujutamise kaudu. Seega, me ei pea hoolima lihtsalt keelest, vaid selle väljendus- ja kujutamisvõimest, keelest kui tekstivõimendist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles