Kohtunik: Helme lisas värvi, kuid väitluse võitis Aas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väitluskohtunik Katerina Danilova.
Väitluskohtunik Katerina Danilova. Foto: Erakogu

Kuigi Martin Helme emotsionaalsuse taga olid head küsimused ning huvitavad seisukohad ja kindlasti lisas ta väitlusele värvi, saab rohkemate tõestuste ja parema üldise pildi loomise ning hoidmise eest väitlusvõidu seekord Taavi Aas, leiab tänase online-väitluse kohtunik Katerina Danilova.

«Tänane väitlus keskendus nii püstitatud teema arutlemisele, kui ka üldiselt Tallinna transpordi ja teede olukorra käsitlusele.

Martin Helme alustas väitlust, esitades kolm küsimust, millest edaspidises väitluses räägitigi. Esiteks küsis ta, miks linn keskendub ainult ühistranspordile ning väitis, et juba sellega kiusatakse teisi liiklejaid. Teiseks väitis ta, et linn ei taga transpordi effektiivsust, viidates sellele, et siiamaani on südalinnas palju ummikuid. Kolmandaks ütles ta, et linn ei taga normaalset teede korrashoidu. Tema esimene kõne oli sõnakasutuse poolest emotsionaalne, kuid sisulises mõttes jagavad tõstatatud küsimusi ilmselt väga paljud pealinna autokasutajad. Kahjuks ei pakkunud Helme oma väidetele eriti tõestusmaterjali, mille suhtes väitluse formaat üsna nõudlik on. Lahtiseks jäid küsimused, miks ühistranspordi toetamine on halb või kuidas ikkagi lahendada linna autostumist.

Vastates oma oponendile, seletas Taavi Aas, miks otsustas linn antud tingimustes valida ühistranspordi toetuse kasuks, seletades tehtud otsuste taga olevat loogikat. Tema põhiline positsioon oli, et linn peab valima keskkonnasõbralikuma ning effektiivsema lahenduse ning kuna linnas ei ole võimalik laiendada teid ega soovita rakendada ummikumaksu, peab valima ühistranspordi eelisarendamise. Sellega tõdes ta, et tõepoolest on linnavalitsusele olulisem ühistranspordi efektiivsuse tõstmine kui autojuhtide huvide arvestamine. Aas ei vastanud oma kõnes mõnele kriitilisele küsimusele, nagu miks linn keskendub ainult mõnedele suurtele projektidele, kuid samas olid tema seisukohad paremini läbimõeldud ja toetatud kinnitavate andmetega. Kiita tuleb teda ka selle eest, et ta ei läinud kaasa Helme provokatiivsema keelekasutusega ning hoidis rahulikku, teemakeskset joont.

Ristküsitluses keskendusid mõlemad väitluse osapooled juba rohkem üldistele Tallinna transpordi probleemidele ning kohati võis lugejal isegi järg käest kaduda, et kuidas kõik see jutt siis ikkagi autojuhtide kiusamisega seotud on. Martin Helme pakub oma vastuses ka lahenduse praegusele olukorrale, kuid taaskord on pigem tegemist väidete ja ideede kui tõestatud argumentidega. Taavi Aas ei vasta otseselt küsimusele teede olukorra kohta (viitab seadustele ning Ülemiste ristmiku ehitamisele) ja Martin Helme ei oska vastata, mille arvelt täpselt on võimalik kesklinna teid laiemaks või juurde ehitada. Üldiselt aga võib öelda, et mõlemad pooled esitasid huvitavaid küsimusi ning paljud said ka head vastused. Esile võiks näiteks tõsta Taavi Aasa küsimust, mis lähtus erinevate transpordiliikide kasutajate arvust tipptunnil Tallinna eri tänavatel.

Oma lõppsõnas võtab Martin Helme kokku, et linna transpordipoliitika on ebaeffektiivne kolmel põhjusel: vastandatakse omavahel erinevaid liiklejaid, üldise liiklussujuvuse tagamise asemel keskendutakse hiigelprojektidele, autostumise probleemi lahendatakse loosunglikult. Esimesed kaks punkti leidsid mingis osas tõestuse ka väitluse käigus – nii on Taavi Aas ise nõustunud väitega, et linn valis ühistranspordi kui prioriteetse valdkonna ning et viimastel aastatel panustas linn palju ka «hiigelprojektidesse». Samas, probleem nende väidetega seisneb väga lihtsas küsimuses: miks erinevate liiklejate vastandamine on halb ja kas on tõsi, et need suured projektid olid linnale ebavajalikud? Kui jah, siis ei ole seda kahjuks Martin Helme oma kõnedes selgitanud.

Taavi Aas oma lõppsõnas rõhutab, et olukorras, kus autode arv kasvab ning muid võimalusi parandada liiklust ei ole, on ühistranspordi eelistamine õige lahendus. Meie linnavalitsuse arvates on just selline lahendus keskkonnasõbralik ning otstarbekas. Tema positsioon oleks olnud tugevam, kui ta oleks kasutanud rohkem näiteid teistest maailma linnadest ning näidanud põhjalikumalt, kuidas plaanib linn muuta ühistranspordi meeldivamaks. Ebameeldivate isikute küsimusega sisulisest tegelemisest hiilis ta pigem «kõik on juba kontrolli all» stiilis vastusega kõrvale.

Tänased väitlejad olid oma sõnalise väljendusstiili poolest väga erinevad. Martin Helme tõstatas emotsionaalsemas sõnastuses probleeme, mida ilmselt paljud siiski jagavad. Taavi Aas vastas konkreetsetele Helme poolt tõstatatud küsimustele ning seletas samas ka linnavalitsuse üldist transpordimõtlemist. Seega, Helme emotsionaalsuse taga olid head küsimused ning huvitavad seisukohad ja kindlasti lisas ta väitlusele värvi, aga rohkemate tõestuste ja parema üldise pildi loomise ning hoidmise eest saab väitlusvõidu seekord Taavi Aas.»

Debatt valmis koostöös Eesti Väitlusseltsiga ja oli esimene omavalitsuste valimiste eel Postimehe korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles