Erakonnad eelistavad probleeme hämasse uputada
Juhtkiri: must pesu K-kilekotis
8. oktoober 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise keskerakondlase Tarmo Lausingu ja teda toetava Henri Kaselo sõnavõtud ajakirjanduses on paari päevaga külvanud selguse asemel segadust. Avalikkusele on räägitud kokku 350 000 kroonist, mille üks Keskerakonna liidreid, Kadri Simson, olevat Lausingule annetajate tarbeks andnud. On räägitud eri aastatest, millal see väidetavalt juhtus. On räägitud rahapakkidest mustas kilekotis.
Seda on üpris raske võrrelda Silver Meikari mulluse paljastusega, kus esitati kuupäevad, nimed ja pangaväljavõtted. Lisaks kuulus Meikar erakondade rahastamist kritiseerides endiselt Reformierakonda ja tahtis seal edasigi olla.
Lausingu jutu ebamäärasust ja vastuolulisust on agaralt ära kasutatud. Kadri Simson, praegune Keskerakonna aseesimees, juhtis tähelepanu segadustele aastaarvudega ning on viidanud vaid kunagisele kirjatarvete ostule. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas vastuseks ERRi ajakirjaniku küsimusele, et tema juhitavas parteis, mida «kõik need teie kapod ja kripod» on kontrollinud, pole mingit varjatud rahastamist olnud. Staažika keskerakondlase, hiljuti Reformierakonnaga liitunud Ain Seppiku sõnul pole ta mingeid musti kilekotte näinud, küll aga haistab ta vandenõu Simsoni vastu. Ja nii edasi.
Ometi näeb avalikkus mõndagi. Seda, et erakonnad on aastate jooksul saanud suuri rahasüste, mille taga on küll erakondlaste endi nimed, ent mille suurus ja laekumise tihedus panevad kulme kergitama.
Seda, et varjatud rahastamist ei mõisteta üheselt hukka, vaid vaikitakse või otsitakse võimalusi kõnelejate sildistamiseks ja naeruvääristamiseks. Sedagi, et Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip kompab õiguskaitseorganeid süüdistades ohtlikult piiri, mida täidesaatva võimu esindaja õigusriigis ületada ei tohiks.
Meikari kaasust uuriti, jäi sõna sõna vastu. Kui Lausingu väidete taga ongi peitkuritegu, siis on see avalikkuse silmis kattunud juba paksu meediakihiga, millest on pea võimatu läbi näha. Annetav ämm osutus tegelikuks. Võib-olla esitatakse lähiajal ka veenvad tõendid selle kohta, et ükski keskerakondlane pole kunagi kilekotti kasutanud.
«Meie kõigi suhtumine on esimene ja tihti ka ainuke filter, mis seisab puhtama ja mustema ühiskonna vahel,» kirjutas Kristen Michal kaks aastat tagasi justiitsministrina korruptsiooni kohta. Uurimise alla sattununa lasi ta ise aga huvide konfliktil kuude kaupa kesta.
Kuniks erakonnad ja tipp-poliitikud oma musta pesuga lõpparvet ei tee, jagub neid, kes selle lõpuks tagatoast avalikku kaussi viskavad. Kes täpsemalt, kes hooletumalt. Kuid see, mis kord šokeeris, ei pruugi mõne aja pärast enam tähelepanu pälvida. Riigile ja ühiskonnale oluline filter ähvardab lootusetult umbe minna.