Urmas Paet: välispoliitikat ei tehta ajalehtede kaudu

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet kinnitab, et ta on mõne Euroopa riigi välisministriga kõnelnud Eesti eurotsooni pürgimisest mitu korda ning kõik nad on asjaga kursis.
Urmas Paet kinnitab, et ta on mõne Euroopa riigi välisministriga kõnelnud Eesti eurotsooni pürgimisest mitu korda ning kõik nad on asjaga kursis. Foto: Peeter Langovits

Välisminister Urmas Paet põhjendab Postimehe usutluses, miks valitsus tervikuna oma kabinetiistungil nii harva välispoliitika teemasid arutab.


Kogu 2009. aasta jooksul arutas valitsus kabinetiistungitel välispoliitikat ainult paar korda: Eesti Afganistani-kontseptsioon ja Guantanamo teema. Miks aga valitsuskabinet pole arutanud kas või seda küsimust, kuidas Eesti suhtub Islandi rahatülisse Suurbritannia ja Hollandiga?


Põhimõtteliselt võiks kabinetis arutada igal nädalal mingeid välispoliitikas aktuaalseid asju. Kuid kabinetiistungite eemärk ei ole lihtsalt vahetada huvitavat infot jooksvatel päevakajalistel teemadel. Kabinetiistungite eesmärk on teha siiski otsuseid asjades, mis väljuvad ühe ministeeriumi pädevusest. Lihtsalt üldhuvitavate asjade arutamiseks ei ole kabinet mõeldud.



Islandi teema osas on küsimus selles, mida siis Eesti peaks selle kohta otsustama. Kas otsustada näiteks nii, et siin ei ole otsustamise koht, või näiteks, et me toetame Islandi astumist Euroopa Liitu? See on selge ja ammu tehtud otsus.


Icesave’i küsimuses me teame, et paar kuud tagasi tegi Islandi parlamendienamusel põhinev valitsus ühesuguse otsuse, ja president tegi teistsuguse otsuse. Millist Islandit me peaksime toetama, kas valitsuse või presidendi otsust?



Islandi otsus ilmselt selgub rahvahääletusel?


Just nimelt, seetõttu ongi küsimus, mida peaks ükskõik milline teine riik selles kontekstis otsustama. Me oleme teinud väga põhimõttelise otsuse ja oleme olnud ka aktiivsed, toetades Islandit nende teel Euroopa Liitu. Meie seisukoht on ka, et Icesave’i küsimus ei tohi takistada Islandi liitumist Euroopa Liiduga. Aga konkreetne majanduslik ja õiguslik vaidlus tagatiste üle hoiustajatega ei ole poliitilise valiku küsimus.



Kas Eesti, kellel on traditsiooniliselt head suhted nii Islandi kui ka vaidluse teiste pooltega, ei võiks olla vahendaja rollis?


Võime, kui pooled seda soovivad. Vägisi vahendajaks ei trügita.



Ehk peaks Eesti välispoliitika olema aktiivsem ja pakkuma selliseid võimalusi ise välja, mitte ainult ootama, kuni keegi kutsub?


Ega kõiki neid asju, mis välispoliitikas tehakse, et tehta ajalehtede vahendusel.


Kes on öelnud, et sel teemal ei ole keegi kellegagi kõnelnud?



Mida sellest on räägitud?


Täpselt nii ongi, et kõiki protsesse ei aeta ajalehtede vahendusel. Selles küsimuses on vaja, et kokkuleppele jõuaksid konkreetsed osalised, ning kõrvalt ennast vahele toppida ei ole väga mõistlik. Mina olen päris kindel, et need riigid, mis on võib-olla varsti koos Euroopa Liidus ja on juba praegu koos NATOs, ei peaks tegelikult omavaheliste küsimuste lahendamiseks vajama mingeid kolmandaid riike vahendajaks.



Kuidas elab Eesti suur sõber Vassili Jakemenko? Kas tema suhtes kehtib jätkuvalt Schengeni sissesõidukeeld?


Ikka.



Siin on ju taas üks küsimus, mida oleks võimalik lahendada valitsuskabinetis. Teie seisukoht oli, et ka Jakemenko sissesõidukeelu võiks tühistada, siseminister aga ei ole seda seni teinud – järelikult on siin tegemist laiema kui vaid ühe ministeeriumi teemaga.


Kas ajakirjanik arvab seda küsimust esitades, et pärast kogu sügisest hüsteeriat oleks võimalik kõnealust teemat Eestis veel kuidagi ratsionaalselt arutada? Mina arvan, et ei ole.



Sisepoliitika pärast?


Mitte sisepoliitika pärast, vaid kogu hüsteeria pärast, mis sügisel toimus. Ma väidan, et pärast seda ei ole võimalik seda teemat tükk aega enam ratsionaalset arutada.



Arvan, et Eesti valitsus võiks kõiki küsimusi arutada ratsionaalselt.


Jah, aga Eesti valitsus tegutseb siiski ümbritsevas keskkonnas, mitte täiesti sõltumatult sellest, mis meie ümber toimub.



Ning seetõttu ei ole võimalik esitada Jakemenko viisakeelu küsimust valitsuskabineti päevakorda?


Ega see teema ei ole kellelegi elu ja surma küsimus. Ma olen üks kord ettepaneku teinud ja ei pea vajalikuks seda kümneid kordi nämmutada. Kõigil on see hästi teada, asi on üksipulgi läbi arutatud laiade rahvahulkade osalusel, positsioonid on selged. Ma ei näe mingit vajadust alustada arutelu jälle otsast peale.



Kas Eesti inimluurerühm alustab teisel poolaastal tegevust Afganistanis koostöös USAga?


Kui Ameerika Ühendriikidega kõigis detailides kokku lepitakse, siis alustab.



Need detailid puudutavad rahastamist?


Ei, Eesti rahastab oma missioonidel käivaid sõjaväelasi ise. See puudutab logistikat, koostööd, ülesandeid ja kõike muud selleks, et kui niisugune samm astuda, siis see oleks efektiivne ja mõistlik.



See üksus peab olema üpris väike, sest vastasel korral oleks tarvis riigikogult küsida lisamandaati?


Riigikogult lisamandaati kavas küsida ei ole. Tegu on meie sõjalise panuse mitmekesistamisega Afganistanis, praeguse piirangu sees. Konkreetsed arvud planeerivad kaitsejõud ja kaitseministeerium.



Kas USA välisminister Hillary Clinton tuleb NATO kohtumise ajaks Eestisse?


Tegu on NATO välisministrite kohtumisega, mille eeldus on, et osalevad võimalikult paljud välisministrid. Kuid kes täpselt tuleb, seda tuleb nende käest küsida. Praegu on ka veel vara, tavaliselt kinnitatakse NATO ministrite kohtumisel isegi päevakord vaid mõni päev enne ürituse algust.



Kas uue luurerühma Afganistani mineku detailid on teil vaja läbi rääkida USAga välisministrite tasemel?

Ei, need tehnilised detailid on sõjaväelaste omavaheline küsimus, mitte kõrgema poliitilise taseme oma.



Kas Eesti eelarve olukord lubab uut üksust välja saata?


Kui kaitseministeerium ja kaitsejõud on niisuguse ettepaneku teinud, siis vastus sellele küsimusele saab olla ainult «jah».



Üks meie lähiaja suur välispoliitiline ülesanne seondub kindlasti euroga. Kui palju olete ise rääkinud Euroopa riigijuhtidega meie euro saamise taotlustest, et suhtumine oleks võimalikult soodne?


Praegu ei ole eurotsooni välisministritest kedagi, kes ei teaks, et me täidame suure tõenäosusega kõik vajalikud kriteeriumid. Kõik nendest on ka teatanud, et kui me kriteeriumid täidame, siis nad ei näe mingisugust probleemi, miks me ei peaks eurotsooni saama.



Siin on nii, et peaminister räägib valitsusjuhtidega, välisminister välisministritega, rahandusminister rahandusministritega jne. Esmaspäeval näiteks olin Austrias ja viimasel aastal on mõne Euroopa välisministriga sellest isegi mitu korda räägitud.



Küsimus võib aga olla ka teatud tõlgendustes, näiteks kas Eesti täidab kriteeriumid jätkusuutlikult.

Jah, kuid fakt on ka see, et vaadates praegust Euroopa majandusseisu, arvan, et Euroopale kuluks üks väike positiivne sõnum ära. Praegu on kogu ELis kuus riiki, kes täidavad eelarvetasakaalu kriteeriumi, Eesti nende seas.



Kas Eesti saab Euroopa Liidu IT-agentuuri asukohamaaks?


Saab juhul, kui enamik ELi riike nii leiab. Töö meie poolt käib, tutvustamaks meie kandidatuuri – me ei kandideeri suvaliselt, vaid oleme konkreetselt huvitatud infotehnoloogia valdkonnast. Meie tegevust toetab ka 2003. aasta ELi ülemkogu otsus, et kõik uued ELi agentuurid peaksid minema nendesse liikmesriikidesse, kus veel ühtegi ei ole. Teiste uute loodud agentuuride asukohti vaadates on sellest printsiibist kinni peetud.



Kuid ei ole mingi saladus, et ka Prantsusmaal on olemas kava ja ambitsioon. Ma tahaksin loota, et selgus saabub Hispaania eesistumise jooksul, kuid sajaprotsendilist selgust ei ole veel ka selles osas.



Väljavõtteid eilselt välispoliitika arutelult riigikogus


Lembit Kaljuvee, KE:

«Pean Nord Streami küsimuses tehtud valitsuse otsuseid nii välispoliitiliselt kui majanduslikult valedeks ja Eestile kahjulikeks. Kuidas ja miks läks teiesugune nutikas minister, välisministeerium ja Reformierakond IRLi populistliku ja avantüristliku teemakäsitlusega kaasa?»



Välisminister Urmas Paet:

«Ei minu, ei välisministeeriumi, ei Reformierakonna seisukoht ei erine selles osas suure hulga teiste Eesti inimeste seisukohast, et niivõrd suurele ja mahukale projektile õige koht ei ole merepõhi, vaid õige koht peaks olema maapind.»



Marika Tuus, KE:

«On selge, et heanaaberlikud suhted Venemaaga on eelkõige meile vajalikud, sest ütleme ausalt, Venemaa saab ju ilma meieta hästi hakkama.»



Paet:

«Selle lähenemisega ma põhimõtteliselt ei ole nõus. Kui on kaks partnerit ja tahetakse normaal­seid kahepoolseid suhteid, siis selle eeldus peab olema, et mõlemad aktsepteerivad teist ja peavad seda suhet vajalikuks.»



Mark Soosaar, SDE:

«Kuidas juhtus, et eile, kui Helsingis toimus Läänemere-äärsete riikide tippjuhtide kohtumine, meie peaministri kõnes ei kõlanud Nord Streami temaatika ega kõlanud meie parlamendi avaldus?»



Paet:

«Tegelikult eilne kohtumine Helsingis muidugi ei olnud nii-öelda Nord Streami kohtumine, kuigi Vene peaminister püüdis seda teha Nord Streami kohtumiseks. Tegemist oli Läänemere keskkonna säästmise ja päästmise konverentsiga.»



Ester Tuiksoo, Rahvaliit:

«Täna lahutab Eestit ja Venemaad kontrolljoon, puudub piirileping. Mida saaks Eesti ära teha selleks, et kontrolljoonest saaks ikkagi meie piirile õige piir?»



Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser:

«On võimalus oodata ja loota, et Venemaa pool teeb mingisuguseid algatusi, mis minu hinnangul on võrdlemisi ebatõenäoline, ja on võimalik pöörduda tagasi selle juba vastuvõetud ratifitseerimisseaduse arutelu juurde, näiteks eemaldades sealt lisatud preambuli, lootes, et selline initsiatiiv pälvib mingisugust positiivset vastukaja Venemaa poolelt. Meil ei ole mingeid garantiisid selle kohta, et see tegelikult edasimineku tagaks. Kolmas võimalus, minu arvates kõige ebasoovitavam, on see, et me n-ö läheksime nulli tagasi ja alustaksime läbirääkimisi selle üle, kus piir peaks kulgema, uuesti.»



Raivo Järvi, RE:

«Ka välisministri ettekandes kõlas läbi, mitte küll selles sõnastuses, et NATO praegune n-ö visioon on justkui kippumas minema vesisemaks.»



Mikser:

«Ma päriselt ei jaga arvamust, et NATO oleks kuidagi läinud vesisemaks. Vastupidi, NATO uues strateegilises kontseptsioonis saab üle rõhutatud põhimõte, et artikkel 5, kõigi liikmesriikide kollektiivne kaitsmine sõjalise ohu või sõjalise agressiooni korral, jääb NATO alusmüüriks ja vundamendiks ka edaspidi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles