Igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva eel tänab ja tunnustab meie riik oma teenetemärkidega inimesi, kes oma tegevusega on aidanud kaitsta, hoida ja edendada Eestit.
Juhtkiri: midagi enamat, kui eeldab kutsetöö
4. veebruar 2010, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenetemärgi andmise otsustab vabariigi president. Igaühel (samuti igal asutusel ja institutsioonil) on õigus esitada presidendile ettepanek teenetemärgi andmiseks.
Sel aastal annab president autasu 97 inimesele. Postimees ühineb õnnitlustega peatsetele teenetemärgi kandjatele.
President on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud, kui ta tõstab aumärkide andmisega avalikkuse tähelepanu ette väärt inimesi ja nende tegusid, mitte mõnd aumärkide andmise protsessi enda välise külje liialdust.
See on mõistliku tasakaalu leidmise ja selle traditsiooniks saamise küsimus. Andkem endale ka eelnenud aastate peale tagasi vaadates aru, et tavad ei sünni üleöö. Aasta tagasi kirjutasime Postimehe juhtkirjas: «Vahepeal tundus juba, et varakevadine kullasadu on Kadriorus tihedam kui sügisene kuldsete lehtede langemine.
Loodetavasti annab president Toomas Hendrik Ilves kasinuse traditsiooni alustades riiklikele autasudele tagasi nende erakordsuse ja tõelise sära.» President Ilvese täiendus tavale tundub olevat, et Eesti annab aastas umbes 97 teenetemärki.
Nagu ka eelmisel aastal, pole seegi kord aumärgi saajate hulgas ühtegi Eesti poliitikut. Selline välistus paneb palju paremini küsima, kui välistamata jätmine ealeski teha suudaks, kas mõni naine või mees meie poliitilise eliidi seast siiski aumärgistamist vääriks.
Mõelgem, kodanikud, kas poliitikuks hakkamine teeb ikka iga inimese paugupealt selliseks, et teda kiitma ei pea. Selle aasta 1. novembrini on aega teha presidendile ettepanekuid, keda ta järgmisel aastal Eesti nimel tänada võiks.
Eesti Vabariigil on kuus teenetemärki. Lootkem üheskoos, et 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks asutatud Vabadusristi aumärki enam kunagi välja ei anta.
Miks? Nimelt lubab seadus Vabadusristi uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest kuni Vabadusristi andmise lõpetamiseks vastu võetava seaduse jõustumiseni. Tehkem kõik selleks, et säärast sõda kunagi ei tuleks.
Kõik ülejäänud teenetemärgid on sellised, mille vääriliseks osutumiseks tarvilikke tegusid ootame väga.
Midagi enamat, kui eeldab vaid kutsetöö. Pühendumust, ennastsalgavust, kaasteeliste märkamist.