Juhtkiri: optimismi tõus

Foto: Urmas Nemvalts

Eurobaromeetri uuring annab märku tulevikuusu taastumisest

Viimase poole aasta jooksul on rahva seas usaldus valitsuse vastu kasvanud, näitab üleeuroopaline Eurobaromeetri uuring, mille Eestis viis läbi TNS Emor.

Oktoobris ja novembris küsitleti üle tuhande inimese, kellest kinnitas valitsuse usaldamist 47 protsenti. Suvel oli valitsuse usaldajaid samasuguses küsitluses märksa vähem – ainult 38 protsenti.

Õigustatud küsimus: mis on juhtunud? Eesti valitsuse usaldusväärsus on Eurobaromeetris kukkunud pidevalt alates 2007. aasta kevadest, mil praegune kabinet võimule sai. Mullu kevadel lahkusid valitsusest sotsiaaldemokraadid.

Sellega jäi koalitsiooni kandepind hõredamaks ja ka maailmavaateliselt kitsamaks. Et ilmne nihe paremale võimu usaldusväärsust kasvatanuks, pole mõttekas uskuda.

Pealegi ei ole valitsusel õnnestunud peatada tööpuuduse kasvu, mis on Eestis kahtluseta kõige valusam majanduskriisiga kaasnev mure. Isegi ametlikult registreeritud töötute hulk ligineb juba kuuekohalisele arvule, valitsuse toetus tegi novembris aga suvega võrreldes hüppelise kasvu?

Kus siin loogika on, võiks küsida. Kindlasti osutab opositsioon sellele vastuolule ka avalikult tähelepanu.

Selgeid põhjendusi võib leida siiski ka valitsuse usaldusväärsuse kasvamisele. Suund 2011. aasta algusest Eestis euro kasutusele võtta on seadnud valitsusele selge sihtmärgi, mille nimel tööd teha. Edgar Savisaare valimiseelne ennustus, et kroon devalveeritakse pärast kohalikke valimisi 18. oktoobril, osutus demagoogiliseks blufiks.

Samast Eurobaromeetri küsitlusest on näha, et toetus eurorahale on rahva seas kasvanud juba 63 protsendile. Seda nähakse olulise vahendina Eesti majandusliku seisu parandamisel. Paljude kärbete ja loobumiste hinnaga on valitsus liikunud euro suunas siiski selgelt edasi ning eesmärgi saavutamist on nüüdseks pidanud reaalseks ka mitmed soliidsed rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

Praegune vähemusvalitsus on näidanud ka üllatavat poliitilist stabiilsust. Septembrikuine nn viisaskandaal kindlasti räsis paari ministri usutavust ja tekitas pingeid, ent kokkuvõttes väljus koalitsioon sellest ikkagi üheskoos. Võimalik, et osa vastajaist ei leia poliitilisele kaardile vaadates praegu ka alternatiivset kooslust, kes võiks toimiva vähemuskabineti otsekohe välja vahetada.

Tuleb välja, et sügisel oli Eesti oma valitsuse usaldamise poolest Euroopa Liidus suhteliselt kõrgel, 8. kohal. Sellega erineme nii Lätist, kus 88 protsenti inimesi oma valitsust ei usalda, kui ka Leedust, kus 80 protsenti ei usalda valitsust.

Loodetavasti ei võeta Toompeal paranenud usaldusreitingut medalina, vaid pigem avansina, mis tuleb parema tööga tagantjärele välja teenida.