Järgmise aasta riigieelarve toetab inimeste sissetulekute kasvu, kirjutab IRLi esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu Postimehe arvamusportaalis.
Urmas Reinsalu: uus riigieelarve suurendab inimeste sissetulekuid
25. september 2013, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna ja IRL-i valitsus saavutas kokkuleppe järgmise aasta eelarve suhtes. See eelarve on tehtud teadmises, et Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Kuigi maailma majandus näitab stabiliseerumise märke, peame olema kulude suurendamisel vastutustundlikud.
Inimeste sissetulekute jätkusuutlik kasv on Eesti poliitika võtmeküsimus. Seda ei ole võimalik saavutada läbi maksustamise. Läbi maksude jõukaks ei saa. Jõukus saab tulla läbi majanduskasvu. Pikaajaline majanduskasvu siht on see, et me suudaksime müüa maailma kõrgema hinnaga kaupu ja teenuseid. Siis loovad ettevõtted tasuvaid töökohti. Selleks peame panustama hariduse kvaliteeti ja kättesaadavusse ning parandama ettevõtete ligipääsu kapitalile, et nad saaksid areneda.
Eelarve puhul on minu jaoks tähtsaim, et see eelarve toetab inimeste sissetulekute kasvu. Eelarves ettenähtud meetmed on vastavuses riigi rahaliste võimalustega ja põhinevad sellel väärtusel, mida inimesed oma tööga loovad. Valitsus on täiendavaid kulusid tehes juhindunud sellest, et eelarve tasakaalu eesmärgid ei satu ohtu ning me ei ela üle oma jõu. Kulude suurendamisel oli valitsus seetõttu konservatiivne.
Esiteks palkade kasv. Rahandusministeerium prognoosib üldist palgakasvu Eestis järgmisel aastal 6,8 protsenti. Riigieelarvest palga saajate palgafondid kasvavad 5,1 protsenti. Sealt tuleb raha nii politseinike, päästjate kui kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks.
Selleks, et inimeste sissetulekud kasvaksid püsivalt, on vaja toetada haridust. Kõik haridusvaldkonnas ette võetud kavad üldhariduse, kutse ja kõrghariduse vallas on rahalise kattega. Haridusminister on kinnitanud, et prioriteedina tõuseb järgmisel aastal õpetaja palgamiinimum vähemalt 12 protsenti ehk 715 eurolt 800 euroni. Tuletan siinkohal meelde, et kõigest aasta tagasi oli õpetajate miinimumpalk veel 608 eurot. Jätkub ka ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile ning riigigümnaasiumide arendamine, millega tagatakse maakonnas tugev ja valikuterohke keskharidus.
Tööandjad ning ametiühingud on esitanud valitsusele ühisel ettepaneku ka miinimumpalka tõsta järgmisel aastal 320 eurolt 355 eurole. Valitsus selle otsuse kindlasti ka langetab.
Palgakasv Eestis parandab ka kohalike omavalitsuste toimetulekut. Igast teenitud eurost läheb järgmisel aastal 11,6 senti kohaliku omavalitsuse tuludeks. Kokku peaks tulumaksu põhine omavalitsuste tulubaas kasvama järgmisel aastal ligi 7 protsenti.
Teiseks eakate toimetulek. Pension kerkib järgmise aasta 1. aprillist 5,8 protsenti, tõstes keskmise vanaduspensioni 354 euroni. Teatavasti on pensionäridel toimetuleku tagamiseks ette nähtud täiendav tulumaksuvaba miinimum. Sel aastal jõudsid pensionäri keskmine vanaduspension ja maksuvaba tulu juba enam-vähem võrdseks.
Arvestades, et pensionid tõusevad, on loogiline, et järgmisest aastast tõuseb ka pensionäridele tulumaksuvaba miinimum. Vastasel juhul sööks tulumaks ära osa inimeste pensionitõusust, mis riivaks paljude eakate õiglustunnet. Eakate toimetuleku parandamiseks, otsustas valitsus järgmise aasta 1. aprillist rööbiti pensionitõusuga suurendada ka kõigi pensionäride maksuvaba tulu 18 euro võrra kuus, kokku koos tavalise maksuvaba tulu määraga 354 euroni. See otsus puudutab reaalselt 200 000 eakat inimest ning säästab nende raha.
Kui kõnelesin hiljuti Pensionäride Ühenduste Liidu esimehe Andres Ergmaga, siis tema pidas seda eakate huvides kõige olulisemaks valitsuse langetamist vajavaks sammuks.
Järgmisel aastal suureneb ka toimetulekutoetus, kui vaesust leevendav meede. 76,7 eurolt tõuseb esimese pereliikme toimetulekutoetus 90 euroni kuus. Seeläbi väheneb absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv hinnanguliselt 5 000 leibkonna võrra.
Need meetmed tervikuna on kooskõlas riigi tänaste rahaliste võimalustega. Need võimalused on tekkinud läbi Eesti inimeste tööga teenitud maksude ja ettevõtete poolt loodud uute töökohtade.
Kaitseministrina on mul eriti heameel tõdeda, et eelarves ei tee me kompromisse rahvusliku julgeoleku arvelt. Ka järgmisel aastal on ette nähtud riigikaitseks 2 protsenti rahvatulust ning kinnitan, et meie tegelik sõjaline võime sellise panuse puhul aasta-aastalt tõuseb.