Leedu välisminister ütles välja, et samal ajal kui maailma silmad on pööratud Süüria poole, astub Kreml «suuremate sündmuste kattevarjus» meie regioonis vägagi ebameeldivaid samme, millel on kaugeleulatuvad geopoliitilised eesmärgid.
Juhtkiri: Kremli kiusul Leedu vastu on lai tagapõhi
19. september 2013, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa tollikius Leedu vastu on vaid killuke suurest vägikaikaveost. Kremli eesmärk on tõkestada Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika – sundida Ukraina, Valgevene, Moldova, Aserbaidžaan, Gruusia ja Armeenia loobuma igasugustest Euroopa-suunalistest pürgimustest ning suruda need riigid nn Euraasia tolliliidu kaudu taas Moskva võimu alla.
Leedu on aga Euroopa Liidu eesistujariik ning just eesseisval Vilniuse tippkohtumisel loodeti allkirjastada vabakaubanduslepingud idapartnerluse riikidega (v.a Valgevenega, mis juba kuulub Euraasia tolliliitu). Leedu on vägagi aktiivselt tegutsenud idapartnerluse riikide kaitsel ning juhtinud Euroopa Liidu tähelepanu sellele, kuidas Kreml neid riike tollisõdade ja muud laadi šantaažiga survestab.
Kogu septembri vältel on Leedu ja Venemaa piiril eriti kurnavate tolliprotseduuridega kiusatud Leedu numbrimärkidega autosid ning 11. septembrist tabas samasugune kohtlemine kõiki neid, kes tahavad Venemaale vedada Leedust pärit kaupa. Sel nädalal teatas Venemaa Leedust pärit piimatoodetele karmimate kvaliteedinõuete kehtestamisest. Loomulikult tähendab see majanduslikke kahjusid nii Leedu transpordifirmadele kui ka eksportööridele. Kui see pole Kremli karistusaktsioon idapartnerluse riikide kaitsmise eest, siis mis see on?
Milline on hetkeseis selles geopoliitilises vägikaikaveos? Venemaa president Putin suutis kiirkorras sundida Armeenia Kremli kontrollitava Euraasia tolliliidu poolele. Tulemus on see, et Vilniuses ei allkirjasta EL Armeeniaga ühtki lepingut. Armeenia murdumise järel satub surve alla Aserbaidžaan – spekuleeritakse näiteks selle üle, kas ja milliseid samme lubas Putin astuda Karabahhi konfliktis ning et need ei pruugi enam tähendada pelgalt kiuslikke tolliprotseduure. Ukraina pole vaatamata väga tugevale survele murdunud ega Kremli šantaažile allunud. Ukraina valitsus kiitis heaks ELiga assotsieerumise leppe eelnõu ning valmistub sellele Vilniuses allkirja andma. Veelgi julmemate ähvarduste alla sattus Moldova.
Venemaa asepeaministri suu läbi kõlas, et see riik võib europüüdlusi jätkates kaotada kontrolli Transnistria üle ja jääda juba eesootaval talvel külma kätte ehk ilma energiatarnetest. Moldova pole ähvardustele allunud.
Tundub, et Euroopa Liit on kaotamas (või on juba kaotanud?) heitlust Kaukaasias, ent Mustast merest põhja pool on Kremli surve olnud pigem kontraproduktiivne ning juhtinud nii Ukrainat ja Moldovat kui ELi hoopis pikemate sammudega tihedama koostöö poole.