Juhtkiri: tragöödia ja turvakontroll

Piir traagilise ja tragikoomilise vahel võib olla imeõhuke, näitas meile taas kord noormees, kes üritas esimesel jõulupühal USA linna Detroiti suundunud lennukis pommi plahvatama panna. Seekord lahutas õnnelikku õnnetust katastroofist ilmselt pommimehe saamatus.

Lennuliikluse turvanõuded on pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid ja mõni kuu hiljem nurjunud «kingapommi rünnakut» järjest rangemaks muutunud. Alates 2006. aastast kehtivad ranged eeskirjad, milliseid vedelikke tohib pagas sisaldada, ning mullu kiitis Euroopa Parlament USA eeskujul heaks relvastatud lennupolitseinike kasutamise reisilendudel.

Sajaprotsendiliselt terrorismikindlaid lennujaamu maailmas olemas pole, korduvalt on tõestatud, et lendudele saab smugeldada relvi ja lõhkeseadmeid.

Kui pidada terroristide eesmärgiks hirmu külvamist, siis on nad ka ebaõnnestunud pommiplahvatusega selle poole sammu astunud. Näidates avalikult, et turvameetmed pole piisavad, et välistada katastroofi õhusõiduki pardal. Kuigi plahvatus reisilennukis ebaõnnestus, läks terroristil ometi korda korraldada meediaplahvatus.

Selliste kuritegudega tähelepanu endale tähelepanu tõmbamiseks polegi jõuludest sobivamat aega. Kogu läänemaailm puhkab jõulude ajal, olgu konkreetse kodaniku usutunnistus milline tahes. See on vaba aeg, et perega koos olla ja sugulasi külastada. Isegi kristliku püha mõõdet kõrvale jättes on rünnak jõulude ajal midagi, mis puudutab inimestele olulisi väärtusi. Samas on see uudistevaene aeg – tegu kõlab kaua ja selgelt vastu meediaväljaannete kajana.

Ametivõimude ja turvateenistuste vastukäigud on seekord saanud meedias rohkemgi tähelepanu kui esialgu üpris napilt kirjeldatud terroriteokatse ise. Mida siis veel on võimalik teha, võiks järjekordadest väsinud tavaline lennureisija küsida. Selgub, et on.

Kui näiteks lennu teekonna reaalajas jälgimine isiklikust monitorist on seni olnud üks põnev ja meelt lahutav lisateenus, siis sidevõimaluste avardumist lennureiside ajal oleksime vast kõik tahtnud pidada loomulikuks osaks tulevikust. Vähemalt mõneks ajaks on sellel soovil nüüd USAsse lendavate inimeste jaoks kriips peal.

Mitmekordsed läbiotsimised, ajakulu, lisanduvad ebamugavused käsipagasiga jne. Need on «jõulukingid», mille kohaletoimetajaks oli seekord äärmuslike usuliste vaadetega noormees Umar Farouk Abdulmutallab Nigeeriast. Ise väidab ta, et «kingid» saatis terroriorganisatsioon Al-Qaeda.